MANATUTO – Ekipa integradu husi liña Ministeriais no Instituisaun Estadu sira hanesan, Komisaun Funsaun Públika-KFP, Inspeção Geral Estado-IGE, Ministerio Administrasaun Estatal-MAE, Ministerio Edukasaun-ME, Sekretario Estado Igualdade no Inkluzaun-SEII, Instituto Nasional Siguransa Sosial-INSS, Komisaun Reguladora Arte Masiais-KRAM, no Centro Nasional Chega-CNC hala’o atividade diseminasaun durante loron lima hahu husi loron 29 juñu to’o loron 3 Jullu 2026 ba Kargu Diresaun, Xefias no funsionárius sira iha Munisipiu Manatuto, hodi fahe informasaun kona-ba Lei no Dekreitu Lei no prosedimentu sira, nune’e mós atu hasa’e sira nia kuñesimentu atu asegura profisionalizmu, servisu Efisiensia no Efikasia iha Funsaun Públika.
Komisáriu Komisaun Funsaun Públika, ne’ebé portfóliu ba pensaun no reforma, Jorge Paiva Araújo esplika katak, diseminasaun ne’e hanesan atividade asaun anual husi Komisaun Funsaun Públika, ne’ebé mak kada tinan sempre halo. Matéria diseminasaun ne’e foka liu ba Leis ho Dekretu-Lei no Rezolusaun no mós Diploma Ministeriais sira ne’ebé aprova para atu regula funsionamentu Administrasaun Públika, tanba ne’e husu ba partisipante liu-liu ba Kargu Diresaun ho Xefias no Funsionáriu sira atu atensaun no rona didi’ak, atu nune’e bele hatene no komprende, bainhira iha duvidas ruma bele husu ba orador sira atu nune’e bele esplika ba ita-boot sira di’ak liu tan, hodi bele hasa’e kuñesimentu atu organiza no regula funsionáriu Públiku sira atu la’o tuir koredor Administrasaun Públika nian.
Iha parte seluk Prezidente Autoridade Munisipial-PAM Manatuto, Luis Inacio Hendrique Fernandes agradese ba Komisaun Funsaun Públika, ne’e bele organiza atividade formasaun no diseminasaun ida ne’e, hodi partilla no fahe informasaun kona-ba Lei no Dekretu-Lei sira ligadu ho funsionáriu sira-nia dever no direitu sira hanesan Funsionáriu Publiku no Ajente Administrasaun Públika, ne’ebé mós nu’udar servidor Estadu.
Iha abertura PAM Manatuto ne’e husu ba Kargu Diresaun no Xefia ho Funsionáriu sira ne’ebé mak partisipa iha formasaun ida ne’e ho seriu, atu rona no entende didi’ak matéria ka informasaun sira ne’ebé mak orador sira sei fahe, no husu atu hotu-hotu ne’ebé mak marka prezensa iha formasaun diseminasaun Lei no DL sira hanesan ne’e tenke akompaña maximu ba informasaun sira hodi bele hasa’e kuñesimentu hanesan Funsionáriu Públiku no Ajente Administrasaun Públika, atu nune’e ba oin bele hatene no komprende ida ne’ebé mak bele halo no ida ne’ebé mak labele halo.
Entretantu reprezentante Prezidente Autoridade Munisipiu Manatuto Diretur Administrasaun Munisipal, Octavio C. De Carvalho iha serimónia enseramentu hateten, Dirijentes sira partisipa ona formasaun durante loron lima hodi rona kona-ba matéria lubuk ida liu-liu regulamentu no Lei sira hodi ajuda atu hala’o kna’ar nu’udar funsionáriu públiku no dirijente ida, atu bele hala’o kna’ar sira ho di’ak.
Reprezentante ne’e hateten, problema la’os la kumpri dever, maibé problema mak lahatene dever, no atu kumpri dever sira, tenke hatene uluk dever mak bele hala’o servisu sira, nune’e bainhira atu halo kna’ar sira tenke hatene Lei sira ne’ebé iha hodi orienta atu nune’e bele atinzi objetivu instituisaun nian.
Nia hatutan, matéria ne’ebé orador sira aprezenta durante loron lima ne’e importante tebes atu hatene hotu, hodi asegura administrasaun ida ne’ebé efisiente no efikasia, hodi serbí didi’ak ba povu no nasaun. Tanba ne’e dirijente sira labele fó de’it ordem atu ema halo tuir maybe persiza dirijente sira mak hala’o uluk mak funsionáriu ki’ik sira mós bele halo tuir. Presiza dirijente iha kapasidade atu kumpri regra sira no kaer metin komportamentu sira, hodi nune’e bele atinji ita-nia objetivu sira. Fiar katak, durante formasaun ida ne’e hotu-hotu hatene no kompriende ona Lei no regulamentu sira ne’ebé mak naka’it ho funsaun sira, ba oin bele asume resposabilidade ba malu atu lori nasaun ne’e ba oin, liu-liu atu hasoru poder lokal ne’ebé mak sei mai.
Durante diseminasaun loron lima, ensera ho entrega sertifikadu reforma nian ba funsionáriu reformadu na’in sanulu (10) iha 2026 nian, no entrega mós sertifikadu funsionáriu formandu sira hamutuk na’in sianulu-resin-haat (94) ne’ebé kompostu husi feto sanulu-resin-haat (14) no mane walunulu (80), Alende ne’e mós entrega livrus husi KFP ba iha Autoridade atu sai hanesan referénsia ba iha servisu lor-loron nian.


