Iha okaziaun ne’e Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão fó oportunidade ne’e Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Agostinho Letêncio de Deus esklarese ba deputadu sira ligadu rasionalizasaun forsa traballu iha funsaun públika no redusaun saláriu no vensimentu, ba entidade instituisaun direta, indireta no ajensias ne’ebé kontrata ho Dekretu Governu nú.6/2015, rejime kontratu termu sertu, DL nú.24/2016, rejime jeral administrasaun públika.
“KFP hafoin simu tiha mandatu iha 2023, simu kedas orientasaun hodi halo reforma administrasaun públika, ne’ebé liu husi ekipa Ministériu Finansas no KFP baze ba despaisu husi Primeiru-Ministru nian, hala’o servisu lubun ida atu identifika, liliu ligadu ba atendimetnu públiku, aumentu forsa traballu. Forsa traballu aumenta hela de’it inklui saláriu vensimentu sa’e desde 2015 menus 50 mil no hahú iha 2020 to’o agora tuir dadus ne’ebé iha sa’e rápidu tebes iha funsionárius serbí hamutuk 70 mil resin, no saláriu vensimentu sa’e besik ona 500 milloes.”
Prezidente KFP esplika tempu barak rekrtuamentu la sentraliza hamosu ministériu no instituisaun sira ida-idak kontrata ema la tuir servisu ne’ebé mak iha.
“Ida ne’e akontese tanba iha tinan barak nia laran ita la sentraliza rekrutamentu, ministeriu no instituisaun sira rekruta direta funsionárius kazuais no ajente sira. Nota mós katak sa’láriu vensimentu mós sae kuaze 500 milloes. Iha Dekretu Lei no Lei traballu sai hanesan baze ba kontratasaun tantu asesores, kazuais, no termu sertu, enkuantu funsionárius públikus permanente no ajente uza hela dekretu lei 24/2016 define klaramente saláriu $115, no saláriu boot liu mak $742 to’o ohin loron funsionárius sira ne’e hotu seidauk atinji saláriu $742” esplika Prezidente KFP.
Autoridade Funsaun Públika ne’e kompara ho asesores no kazuais iha diskepansia boot tebes, katak, funsionárius no ajente 39 mil kompara ho kazuais no asesores 22 mil saláriu aas liu tiha funsionárius permanente. Ho hanaoin ida ne’e mak iha tinan 2026, ita halo reforma obrigatóriu ba funsionárius públiku, parte ida ho reforma mak rasionalizasaun saláriu, iha ema nain rua servisu iha diresaun hanesan ida permanente no ida asina kontratu baze ba dekretu lei 6/2015, termu sertu no ida seluk ho dekretu lei 24/2016, ida bele hetan 100 resin de’it no ida seluk bele asina ho $400 por mês. Enkuantu ba IP no EP sira mós autonómu atu rekruta entaun sira define rasik sira nia saláriu.
Nune’e iha tinan 2026, KFP ko’alia kona-ba rasionalizasaun saláriu, la hanoin atu hatun saláriu. Ezemplu: kazuais termu sertu ida kontrata mil ba leten, podia bele hatun mai 500 ou 200 depende ba nia servisu inklui ba IP no EP sira nune’e mós ba sentru rehabilitasaun. Hafoin KFP no MF halo análize hodi aprezenta ba Konsellu Ministru iha montante saláriu sira, ba funsionárius permanente la iha redusaun, só reduz liliu ba asesor sira, kontratu termu sertu no kazuais sira, ne’ebé mak servisu hamutuk ho liñas ministeriais, tantu IP no EP ami servisu ho sira atu haree redusaun iha ne’ebé. Ami sei servisu hamutuk ho sira nafatin atu haree hamutuk ba saláriu vensimentu, iha rasionalizasaun la’ós atu hamenus forsa traballu maibé atu reduz saláriu, ne’ebé primeira-vez ita reduz to’o 1.1 milloes. Kuandu ba oin mak iha problema KFP no Ministériu Finansas prontu atu servisu hamutuk ho ministeriu sira no instituisaun sira atu rezolve sira nia problema.
Iha debate espesialidade ba Orsamentu Jeral Estadu 2026 nian KFP ninia orsamentu ne’ebé aprovadu husi Iha debate espesialidade ba Orsamentu Jeral Estadu 2026 nian KFP ninia orsamentu ne’ebé aprovadu husi Parlamentu Nasional ho montante $3,088,479.00, sei kobre ba saláriu no vensimentu $1,908,752,00 bens no servisus $908,350.00, kapital nenor $150,000.00, no kapital dezenvolvimentu $121,377.00 hodi sustenta ba programa 2, sub-programa 13 no atividade hamutuk 35.
