Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão prezide reuniaun koordenasaun interministerial ba segimentu kona-ba deklarasaun Prezidensia Simeira ba dala 46a iha ASEAN nian ba Timor-Leste ninia adezaun plenu no ne’ebé organiza husi MNEK aprezenta ajenda importante ualu ba aselera servisu prosesuais sira Timor-Leste nian ba membru plenu ASEAN nian ba dala 11 iha fulan outubru.
Reuniaun ne’e hetan mós partisipasaun husi Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Agostinho Letêncio de Deus no Sekretária Ezekutiva SKFP, Maria da Costa Oliveira akompaña husi pontu fokal ba ACCSM nian no mós membru Governu sira, Senior Ofisial, no pontu fokais sira husi nivel setoriais hotu inklui reprezentante parlamentu nasionál, ne’ebé realiza iha segunda-feira, (16/06/2025).
Iha abertura reuniaun ne’e Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hateten, primeiru reuniaun koordenasaun interministerial ne’e importante tebes ba ita nia istória nasionál. Iha 26 maiu liubá iha reuniaun simeira ASEAN ba dala 46a iha Kuala Lumpur, Malaysia deside tiha ona katak, sei simu Timor-Leste hanesan membru ASEAN ba dala 11, no ninia serimónia ofisial sei hala’o iha reuniaun simeira ba dala 47ª iha fulan outubru tinan 2025. Kestaun istóriku ida ne’e hanesan rezultadu husi dedikasaun, kompromisu traballu durante tinan barak husi parte Governu, instituisoens no liliu husi povu Timor –Leste, ne’e hanesan konkista boot ida ba ita nia nasaun.
Reflete mós konfiansa husi viziñu sira husi nasaun ASEAN sira no lideres, ne’ebé ita hotu garante atu sai membru ASEAN, konkista ne’e ezijente, liután husi agora to’o outubru, ita tenke mantein foku, ho kolaborasaun hodi garante katak, ita hotu prontu ona atu sai membru plena ba dala 11.
“Sira hotu ezije ba Timor – Leste atu atu kumpri pasus prosesuais nesesarius ba adezaun ne’ebé selebra ona negosiasoens bar-barak, no mós pasu ekonómikus esensiais sira, ne’ebé sei ezije esforsu sériu. Sei ezije foku no sentidu de urjensia, no atu aselera prosesu setores sira,”
dehan Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão wainhira lidera reuniaun koordenasaun interministerial iha salaun nobre MNEK.
Xefe Governu ne’e apela ba membru governu, setoriais hotu atu kumpri, no prontu aselera prosesu hahú agora to’o setembru buat hotu prontu ona, husu atu hala’o misaun ne’e ho disiplina, determinasaun, husu ba superior instituisaun sira no pontu fokais sira husi setores hotu ne’ebé kapasitadu ona atu servisu hamutuk, tanba membru ASEAN depozita ona konfiansa ba Timor-Leste atu prepara hodi kontribui ba ita nia adezaun ne’e. Ita nia adezaun ba ASEAN hanesan unifikasaun, maibé hanesan priporidade rejional ninian, iha ne’ebá iha áreas oi-oin, setores bar-barak ne’ebé ita bele aproveita hodi kontribui ba dezenvolvimentu Timor-Leste nian. Wainhira sai ona estadu membru ASEAN ninian ita involve iha setór hotu hanesan komérsiu no investimentu, saúde no edukasaun, oportunidade ekonónmika, seguransa no dezenvolvimentu sosial no kultura ne’ebé integrasaun ne’e hanesan dalan ida ba ASEAN iha ekonomia ida ne’ebé forte liu no moris di’ak liu ba povu.
“Agora servisu no prepara aan, Ita sei la diskute iha adezaun maibé sei iha duradoura, Timor-Leste la‘ós prontu de’it atu adere maibé kontribui dudu paz iha komunidade, no futuru ida di’ak. Husu ba ita hotu atu garante susesu iha primeiru reuniaun ba iha konkordansia ba primeiru sesesu no pasus konkretas sira ita nia adezaun ba ASEAN no husu atu prepara aan,”
apela Xefe Governu.
Hafoin abertura kontinua iha aprezentasaun husi ajenda sira ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru no vise Ministra ba asuntu ASEAN nian ho nia ekipa aprezenta progresu, dezafiu no ninia prosesu implementasaun sira hanesan ajenda daruak nian ba desizaun simeira ASEAN nian ba dala 46ª deklarasaun prezidensia kona-ba Timor-Leste ninia adezaun hanesan membru plenu; ajenda datoluk adezaun ba SEANWFZ; ajenda dahaat pontu situasaun jeral kona-ba implementasaun roteiru adezaun plena Timor-Leste nian ba ASEAN; ajenda dalimak integrasaun iha ASEAN ba aselerasaun akordu xaves sira; ajenda daneen aprezentasaun vizaun komunidade ASEAN ba tinan 2045 no pilares estratéjikus ho aliñamentu estratéjiku sira ho ACV 2045; ajenda dahitu nesesidades reforsu ba kapasidades no asistensia téknika; ajenda daualu estapas sira no kalendarius; ajenda dasia aprezenta orsamentu ne’ebé mai husi dotasaun todo governu ba asuntu ASEAN nian no aspeitu administrativu no logistika ba iha preparasaun adezaun.
Tuir rezolusaun reuniaun koordenasaun interministerial sei realiza semana rua kada fulan ne’ebé hahú iha fulan juñu to’o setembru molok hakat ba simeira ASEAN nian ba dala 47ª. #AIC
