Desentralizasaun Administrativa MAE – KFP – INAP Diskute TOR no CAI ho Linas Ministeriais

Segunda-feira 15/05/2023, Ministériu Administrasaun Estatal liu husi Gabinete Diresaun Jeral Desentralizasaun Administrativa-MAE, hala’o workshop ho tema “ Konteúdu Funsional iha Termu Referensia Servisu Munisípal ba Estrutura Administrativu Munisípal no Rezultadu no Progresu Servisu Desentralizasaun Administrativa inklui progresu kona-ba Diploma Ministerial Konjunta (DMC) no Kontratu Administrativa Interorgániku (CAI) to’o abril 2023’’.

Iha sesaun ne’e Diretur-Jerál Desentralizasaun Administrativa, Belarmino Filomeno Neves esplika, ita hotu hatene tuir Dekretu-Lei 3/2016 introduz ho Diploma Ministerial 48,49/2016 ko’alia kona-ba asuntu ida ne’e katak depois ita selebra no hala’o tiha kria Dekretu-Lei 3/2016, depois definisaun kompeténsias sira iha ninia implementasaun tanba Diploma Ministerial 48 ko’alia kona-ba kompeténsias no funsoens diresaun sira la hatuur kona-ba kompeténsia diretur, xefe departementu sira no mós funsionáriu sira iha servisu munisipais sira ne’e. Wainhira Vise-Ministru Lino de Jesus Torrezão asume pasta ida ne’e hato’o ona atu diresaun ida-idak Servisu Munisipal tenke prepara ona kontiudu funsional ho giaun ou manual ida ne’ebé deskreve kona-ba funsoens sira.  

 Iha tempu hanesan Sekretáriu Ezekutiva Komisaun Funsaun Públika, Maria da Costa Oliveira reprezenta Komisaun Funsaun Públika iha ninia intervensaun esplika, esbosu lei Konteudu Funsional iha Termu Referensia Servisu Munisípal ba Estrutura Administrativu Munisípal no Rezultadu/Progresu Servisu Desentralizasaun Administrativa inklui progresu kona-ba Diploma Ministerial Conjunta (DMC) no Contrato Administrativa Interorgánico (CAI) até abril 2023 ne’e iha ona INAP husu atu iha diskusaun sira ne’e  presija haree didiak kona-ba Dekretu-Lei 25/2016 kona-ba rejime kargus diresaun no xefias iha administrasaun pública tanba iha ne’ebá hatuur ona kompeténsia sira kona-ba konteúdu funsional no kompeténsia sira husi diretur-jeral to’o xefes departementus sira ne’ebé reflete mós nune’e bele dedús ba kompeténsia atu atribui ba kargus diresaun munisipais sira to’o mós funsionáriu sira ida-idak.

Atu dehan katak, iha Komisaun Funsaun Públika ita iha deskrisaun servisu ida-idak bazeia ba kompeténsia ne’ebé mak hatur ona, entaun kompeténsia sira ohin ne’e define ona iha Dekretu-Lei 25/2016, kompeténsia funsionais no kompeténsiais funsionais ordináriu no husu atu ita boot sira bele haree mós ida ne’e tanba atu bele englobe ema hotu nia hanoin.

Vice-Ministru Administrasaun Estatal, Lino de Jesus Torrezão, iha sesaun abertura hato’o iha fini musan kiik ida molok sai ai ida liu husi prosesu naruk ida, wainhira udan monu ba rai fini ne’e sei hoban-an iha bee laran no sei nakfera no mosu abut iha rai okos forma isin lolon, to’o iha faze ida ne’e prátikamente ai-aon ne’ebe’mak kompletu ona hein deit atu haburas an hodi sai ai-hun boot no hamahon mai ita hotu. Hanesan profisional ejijensia mak tenke hatene define prioridades no estabelese metas no objetivu, fini nia objetivu atu proteje ai-oan sira hotu no sustenta estabilidade meiu ambiente natureza nune’e mak vida profisional nia objetivu mak atu proteje sosiedade no sustenta mákina do estadu.

Prioridade no ezijensia husi profisional mak koñesimentu, estratéjia no atuasaun, iha âmbitu koñsimentu ita buka deskobre segredu hirak haksumik an iha sensu hanesan radíklu ne’ebé mak luku-an ba rai okos hodi buka deskobre substánsia nutritive sira nune’e mós tenke luku-an iha sensia