Prezidente no Komisáriu Komisaun Funsaun Públika no Sekretariu Ezekutivu Interinu Sekretariadu KFP partisipa reuniaun entre Diretores Jerais no kargus ekiparadu sira ne’ebé realiza husi Ministériu Prezidensia Konsellu Ministru liu husi Gabinete Vise Ministru ba Asuntus Parlamentares hodi partilla informasaun sira liga ho kestoens levantadas husi deputadu sira iha Parlamentu Nasionál.
Objetivu husi reuniaun ne’e atu partilla kona-ba asuntus interligadus ho kestoens sira ne’ebé levanta husi deputadu sira relasiona ho atendimentu no progressu servisu iha nivél funsaun públika ninian no objetivu seluk mak atu hametin liña koordenasaun iha futuru atu bele responde no solusiona ba oin.
Relasiona ho preokupasaun sira ne’ebé mak deputadu sira levanta liga ho kestaun sira edukasaun, saúde, agrikultura, obras públikas, rejistu notariadu eh justisa, eletrisidade, bee moos, no asuntu sira seluk. Ministériu PCM rejista preokupasaun sira ne’e no atualiza ba iha Vise Minsitru Ba Asuntu Parlamentar ninian, hodi emite fila fali ba iha ministériu no instituisaun sira atu fó resposta. Nune’e ministériu no instituisaun balun fó ona resposta tuir tempu atempada, ho laís no balun la konsege fó resposta, no meius prinsipal hanesan media sira tantu eletroniku no imprensa hodi bele konvense públiku, introduz Xefe Gabinete Vise Ministru ba Asuntu Parlamentar.
Iha tempu hanesan Sekretariu Jeral Sekretariadu Parlamentu Nasional hateten, sesaun ne’e atu bele koordena no fasilita liutan mekanizmu servisu lor-loron ninian ne’ebé la’o ona entre Parlamentu Nasional ho Governu. Liu husi servisu koordenasaun ne’e mak gabinete ba asuntu parlamentar hanesan kadoras ida ne’ebé lori no transmite informasaun sira, ne’ebé deputadu sira levanta iha plenaria, iha kada komisaun no bankada sira, ne’ebé mak sei enkamiña hikas ba ministériu no instituisaun sira atu fó resposta.
Sekretariu Jeral Sekretariadu Parlamentu Nasional rekoñese katak, durante ne’e iha volume servisu barak nune’e la konsege intensifika, responde ho laís ba kestoens sira ne’ebé distintu deputadu sira aprezenta. Tanba tuir, xefe gabinete ba asuntu parlamentar sita, iha ministériu balun responde ho laís, balun responde ho neneik no balun la responde liu, entaun husi meiu ida ne’e liu husi mekanizmu sira ne’e atu bele fasilita pergunta bele ba lalais, atu bele adianta servisu labele akumula.
Reuniaun ne’e hanesan avalisaun no projesaun ba servisu tuir mai, liga ba Parlamentu ninia atividade, funsionamentu lor-loron ninian liga ho inisiativa legislasaun sira kona-ba lei, dekretu lei no rezolusaun sira ne’e hotu liga ho kestaun sira ne’ebé levanta. Ne’ebé dala barak hatan ba kestaun hirak ne’e, resposta husi instituisaun no ministériu save sira balun ho laís, balun lentu no balun lae. Ho ida ne’e, mak ita atu diskute liu ba ida ne’e oinsá atu atensaun ba korespondensia sira ne’e, tanba dezempeñu ministériu ida-idak ninian, iha públiku ninia observasaun depende ba ativu ou la ativu iha atividade publikasaun iha media sosial, komunikadu imprensa ou resposta rápidu ba atendimentu públiku, hateten, vise ministru ba asuntu parlamentares, Aderito Hugo.
Iha setór saúde, edukasaun, obras públikas, planeamentu estratéjiku, defeza no seguransa no seluk tan. Ministériu ninia performa iha públiku negativu ou pozitivu depende ba apoiu tékniku sira atu proativu másimu possivel atu públiku hatene imi nia dezempeñu sira, atu públiku sira hatene no fó valor iha perante públiku, povu no superior rasik, dehan Aderito Hugo iha reuniaun konvokatoriu diretores jerais no ekiparadu sira.
Vise ministru ne’e mós sita, Komisaun Funsaun Públika oras ne’e daudaun prepara hela atu ba reforma iha Adminsitrasaun Públika liga ho kareira, promosaun, rekrutamentu, formasaun, to’o reforma ne’ebé mak aprezenta tiha ona iha Konsellu Ministru, ami halo mós diskusaun intensivu no ativu loos, tanba iha mapeamentu forsa traballu ne’ebé mak boot tebes hanesan funsionárius permanente, ajente, kazuais no kontratu termu sertu sira ne’ebé mak sa’e ba 50 mil ital forsa traballu, ne’ebé boot tebes, ho ida ne’e mak KFP ninia inisiativa atu halo reforma ba Administrasaun Públika.
Agora tempu ona atu ita halo avaliasaun ba iha forsa traballu atual, formasaun, promosaun no jestaun rekursu umanus iha sistema ida ne’ebé kontroladu, husi dadus ida ne’ebé organizadu atu hadia ba oin, ida ne’e mak KFP sei fóka atu hadia, tanba funsionnáriu sira mak hanesan mákina estadu atu ajuda, apoia Governu ida ne’e ho efisiensie, efikasia ba bem estar povu nian ba oin, adianta vise.
Nune’e vise ministériu mós haklean liutan ba parlamentu ninia parte katak, parlamentu iha knár tolu hanesan legislasaun, fiskalizasaun no desizaun polítiku, no Governu nu’udar ezekutivu nia bele halo dekretu lei hodi aprezenta ba iha no aprova iha Konsellu Minsitru no diskusaun iha PN hodi aprova no enkamiña ba Prezidente Repúblika hodi promulga nune’e Ministériu sei disemina fila fali lei, dekretu lei sira atu públiku bele komprende.Nune’e kestaun sirane’ebé levanta husi deputadu sira la’ós ita atu fó de’it resposta maibé, atu fó andamentu tuir lei ne’ebé aprezenta no implementa husi ministériu no instituisaun save sira.
Entretantu Prezidente KFP ninia intervensaun iha reuniaun ne’e partilla mós prátika di’ak ne’ebé nasaun Cabo-Verde iha mak sentru informasaun núcleo operacional para a sociedade de informação (NOSi) ne’ebé bele counter informasaun importante sira husi entidade governu ninian hodi bele sai hanesan informasaun baze ba asuntu parlamentares sira hodi fó resposta ba iha deputadu sira ninia preokupasaun iha Parlamentu Nasional.
Reuniaun ne’e fó mós oportunidade ba diretores jerais no partisipantes sira ba husu no hatan, no partisipa iha reuniaun ne’e mai husi diretores jerais no kargus ekiparadus husi liñas ministeriais sira, ema hamutuk 133, kompostu husi feto nain 54 no mane 79.
Reuniaun ne’e hala’o iha kuarta-feira, (11/07/2024), iha salaun auditóriu Pusat Budaya Indonézia.