Ezistensia GJPRU Atu Hametin Papel RH Iha Nivel Instituisaun Estadu

Ezistensia GJPRU nian hahú iha 2011 atu haree hodi buka ajuda Komisaun Funsaun Públika atu haree kestaun jestaun rekursus umanus iha liñas ministeriais sira hodi hametin liu tan papel rekursu umanus nian iha setór públiku, esplika Koordenador Grupu Jestores Profisionais Rekursus Umanus (GJPRU), Agostinho Quelo.

Objetivu harii GJPRU ne’e, atu harii rede servisu ida entre KFP ho instituisaun sira seluk iha administrasaun públika ninian oinsá atu hametin papel rekursu umanus nian.

Durante ne’e GJPRU iha ninia pontu fokais sira rekursu umanus husi liñas ministeriais inklui munisípíu sira hodi bele atualiza ba malu problema, situasaun rekursu umanus sira nian ne’ebé mak durante ne’e sai hanesan kestaun eh lakuna iha instituisaun Estadu nian. Oinsá atu habelar formasaun liu husi mekanizmu oi-oin tantu liu husi diseminasaun sira no enkontru sira entre GJPRU ne’ebé mak realiza mensalmente, esplika Koordenador Grupu Jestores Profisionais Rekursus Umanus (GJPRU), Agostinho Quelo iha kuarta feira, (19/10/2022) iha studiu rádiu METRO FM.

 “Ezistensia grupu iha altura ne’ebá mai iha tinan 2011 to’o 2016, ita haree katak, iha servisu administrasaun públika li-liu kona-ba rekursus liga ho ema. Entaun servisu administrasaun públika hasoru dezafius barak ezemplu katak , funsionáriu públiku sira kuaze ita observa iha fatin servisu ema la iha. Rekursu umanus ne’e sai hanesan seksaun ho departementu ida ne’ebé ho papel eh knár importante iha iha institusiaun ida no nu’udar fuan instiuisaun administrsaun públika, tanba ami hare’e katak, ida ne’e pezu la iha. Entaun ami rekomenda ba Komisaun oinsá atu ko’alia ho instituisaun administrasaun públika sira iha Timor laran tomak liu governante sira atu transforma rekursu umanus sai hanesan diresaun atu nune’e fó tratamentu ne’ebé bele iha balansu, nune’e servisu tuir ida-idak nia área”, esplika Quelo.

Iha parte seluk GJPRU konsege ekspanda ka estabelese to’o ona nivel munisípiu sira inklui RAEOA.