Feto iha Kareira Funsaun Públika

Komisaria Komisaun Funsaun Públika, Maria de Jesus Sarmento hala’o entrevista iha programa Povu nia matadalan kona-ba feto iha kareira Funsaun Públika.

Iha Komisaria nia intervensaun feto hala’o nia knar signifikante tebes iha area sira hotu hanesan area militar, sivil, polítika no Administrasaun Públika.

“Knár feto la’os iha Funsaun Públika de’it, maibé primeiru knár feto iha mundu iha sekulu 20 to’o 21 hatudu ona progresu signifikantes iha area militar no sivil, katak hatudu konfiansa ho kapasidade feto haree ba kapasidade feto ita liga mós ba igualidade jéneru iha  jestaun direitu humanu ita haree feto mós iha figura importante no kompetitivu iha vida polítika, sosiedade no mós iha administrasaun públika” dehan Komisaria Maria de Jesus Sarmento iha (30/06/2020), iha studio Radiu METRO FM, Kintal Boot .

Iha polítika Komisaun mós define hahu kedas iha mandatu dahuluk hodi hatur ona iha kuadrus legais sira konsiderasaun as tebes ba feto sira liu husi rekrutamentu, kompozisaun juri, iha rejime promosaun mós hatur feto hanesan parte integrante feto iha kareira importante tebes iha Administrasaun Públika. No ba mandatu daruak nian iha planu estrategiku ba  tinan 15, define kestaun feto hanesan kompromisiu ba iha reforma iha Administrasaun Públika, ne’ebé mak aliña ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) no iha planu estrategiku KFP hatur iha ninia objektivu 13 ho konsiderasaun as ba feto iha Funsaun Públika.

Mandatu ba daruak KFP nian hatur vizaun estruturante hodi halo revizaun ba kuadru legal sira hodi reforsa iha inkluzaun liga ema ho defisiensia, lideransa feto oinsá  ba prosesu foti desizaun iha âmbitu dezenvolvimentu nasaun nian. Liga ho polítika sira ne’e halo rasionalizasaun ba iha planeamentu forsa traballu, katak, hili ema ho kualidade, kapasidade no iha abilidade ás ba melloramentu sistema rekursu umanus, rekrutamentu, seleksaun pur méritu liu husi sistema eletróniku.

Ba mekanizmu sira ne’e KFP formasaun kontinua hodi bele motiva feto sira iha oportunidade oi-oin no enkoraza sira atu bele halo servisu diak liu hodi valoriza sira nia servisu mak iha distinsaun premiu ba dala ruma iha Funsaun Públika feto mak númeru boot liu hodi presta servisu diak iha setór públiku ne’e hanesan motivasaun ida ba feto.

Iha Funsaun Públika haree ba abilitasaun literaria feto iha diploma 1 feto 421, lisensiatura feto 3242, iha mastradu mós iha numeru ne’ebé mak feto sira iha 170, iha doutoramentu feto mos iha nain ida no mane 13, feto ida ne’e mós sura katak, feto esforsu an hodi kompete mós iha akadémika nian.

Feto iha edukasaun
Feto iha Saúde
Feto iha Jornalismo

Atu konfirma liu tan bele haree tabela iha karaik:

Habilitações Literárias 2019Habilitações Literárias 2018Variações
HabilitaçãoHomemMulherTotalHomemMulherTotalHomemMulherTotal
Sem Certificado76839711657674131180-10-5-15
00 – Outro694154848749164913-55-10-65
01 – 4 anos de escolaridade2587733527677353-180-18
02 – 6 anos de escolaridade4227149345773530-35-2-37
03 – 9 anos de escolaridade623117740660128788-37-11-48
04 – 12º Ano96154907145229970515015120-353-243-596
11 – Diploma 1202421623212424636-10-3-13
12 – Diploma 2412268680444279723-32-11-43
13 – Diploma 357746510425854461031-81911
14 – Diploma 4411253421254-10-1
15 – Bacharelato17099592668174610162762-37-57-94
16 – Licenciatura561332428855568432818965-70-39-109
17 – Pós-Graduação301343361450-6-1-7
20 – Mestrado779170949738160898411051
21 –  Doutoramento1411513114101
Total21.75711.27433.03122.37911.63834.017-630-353-983
Atu hare ba sorin mai bele muda seta iha sorin loos ba karuk