Feto iha Kareira Funsaun Públika

30-06-2020 – Komisaun Funsaun Públika iha nia polítika fó mos prioridade ba igualdade jéneru iha Funsaun Públika. Iha mandatu dahuluk hatur ona iha kuadrus legais sira ba konsiderasaun sira feto iha kareira no iha mandatu daruak define Planu Estratéjiku ba tinan 15 (2015-2030) hili kestaun feto hanesan komprimisiu ida hanesan reforma iha administrasaun públika ne’ebé mak aliña ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional.

Feto iha kareira funsaun públika daudaun neé okupa persentajem 34% liu-liu iha setór saúde sira hanesan parteira, enfermeira no médiku. Ein termus kargus pozisaun feto iha 23%, dehan Komisaria Komisaun Funsaun Públika Maria de Jesus Sarmento wainhira iha programa entrevista iha rádiu METRO FM.

 Durante sesaun entrevista Komisaria hateten  partisipasaun feto iha Funsaun Públika importante tebes, liu-liu mós iha ministériu seluk. KFP servisu mós ho UN Women, GMPTL, no NGO sira hodi haree partisipasaun feto iha polítika kuadrus legais. seminariu sira presija feto mós involve atu bele partilla sira nia ideias ba saida mak sira halo, liu-liu feto sira nia servisu iha fatin risku hanesan prizaun, EDTL, fronteira ita haree sira hatudu duni sira nia kapasidade, responsabilidade no kualidade servisu.

Ita mos iha meskanizmu oinsa atu motiva feto iha kareira, feto iha seguransa sosial, alende sira hatudu sira nia kareira nudar inan sira nia direitu ida mós hanesan inan iha direitu ba maternidade, ita fo konsiderasaun aas tebes ba feto, motivasaun seluk mak formasaun kontinua.

“Wainhira halo ona rekrutamentu la’os para ho ida ne’e maibé oinsa atu fo formasaun kontinua nia tama mai halo nia servisu entaun oinsa atu eleva sira nia matenek di’ak liu tan atu presta sira nia servisu ho kualidade aas. Formasaun sira mak hanesan formasaun proifisional sira, treinamentu kursu sira, bolsa estudu no formasaun seluk ne’ebé mak lor-loron iha sira nia servisu fatin on job training no formasaun kontinua mós mai husi vontade pessoal rasik atu bele fo kontinuasaun,” esplika Komisaria Maria de Jesus Sarmento.

Iha mós selesaun pur méritu ba iha kargu xefia sira, la’os ba mane deit maibé ba hot-hotu depois mak haree se mak iha kualidade liu no bele liu iha neba no iha mós motivasaun seluk mak iha kareira promosaun, iha DL nú. 1/2018 primeira alteradu ba DL nú.5.2019 iha neba fo vantajen boot ba feto sira no vantajen ida ne’e mós ami foti inisiativa aas tebes ba feto sira, wainhira iha teste mak feto ida no mane ida iha valor hanesan, entaun feto mak ami bele fo liu.

Iha mós motivasaun seluk mak liu husi distinsaun premius ne’ebé mak KFP kria ona atu bele fo motivasaun, enkoraja nafatin ba funsionáriu sira atu hala’o nafatin sira nia servisu ho di’ak liu no valoriza sira nia servisu.

“Iha ne’e ami mós haree katak, iha premiu ne’ebé mak hala’o dala rua ona feto mak ho númeru boot liu ne’e hatudu katak, feto nia prestasaun kualidade servisu di’ak tebes,” enkoraja Komisaria ba feto sira iha Funsaun Públika.

KFP kontinua halo analize atu indentifika kestoens jéneru ho estratéjia ba abordajen jéneru hodi determina instrumentus relativamente ba iha jéneru Funsaun Públika.

Haree tuir abilitasaun literaria feto iha diploma 1  iha persentajen 65% kompara ho mane, liu-liu haree ba professor sira iha nivél edukasaun, númeru mestradu mós ita  haree feto iha 17%, doutoramentu iha 14 pessoas iha feto ida.