Forum GJPRU 2: Dignifika Papél Rekursu Umanu Liu Husi Promosaun Grau ba Funsionário Públiku

Komisária Maria de Jesus Sarmento partisipa enkontru regular Grupu Jestores Profissional Rekursu Umanu (GJPRU) ba daruak ne’ebé organiza husi Ministériu Planu no Ordermentu hamutuk ho Komisaun Funsaun Públika ho tema Dignifika Papél Rekursu Umanu liu husi Promosaun Grau ba Funsionário Públiku.

Objetivu enkontru ne’e atu koordena, identifika no implementa promosaun ba funsionáriu públiku sira hodi dignifika funsionamentu no responsabilidade servisu hodi atinje servisu administratisaun públika ida ho lalais, ho efisiensia no efikasia iha Instituisaun sira hotu.

Diretor Jeral Administrasaun no Finansa abertura forum GJPRU hateten, nu’udar funsionáriu públiku hala’o servisu ho dignu iha âmbitu servisu, tan ne’e tenki fó laran badinas tanba, funsionáriu públiku hanesan makina ba dezenvolvimentu Estadu tenki serví ba interesse públiku.

“Grupu Jestores Profissional Rekursu Umanu nu’udar forum komunikasaun ba rekursu umanu iha liña ministérias hodi fahe informasaun, identifika dezafiu no ba ezijensia sira ne’ebé iha melloramentu ba jestaun rekursu umanu, funsionamentu bazeia ba diliberasaun KFP iha nú. 84/KFP/2019, 15 fevereiru 2019. Tinan 2023, sei hala’o enkontru dala hitu ne’ebé fahe ba enkontru Nasional, Munisipal inklui mós Munisipiu foun Ataúro,” dehan Diretor Jeral MPO.

Reprezentante Koordenador GJPRU iha ninia diskursu hatete, papél rekursu umanu ne’e importante teb-tebes, programadu ba anual GJPRU nian.

“Papel rekursu umanus importante tebes no programadu ona, iha materia sira sei aprezenta ne’e hodi sai referensia atu partilla ba ita ida-idak ninia ministériu, rekursu umanu hanesan fuan ba Institusaun Estadu sira nian, tan ne’e rekursu umanu hanesan asset importante ida. Fó kompeténsia absolutamente ba iha jestores atu kontinua ezerse ita nia servisu nu’udar rekursu umanu. GJPRU ne’e la’ós hanesan instituisaun ketak maibé, ita servisu hamutuk ho Komisaun Funsaun Públiku, GJPRU ne’e ita hanesan liman ain tilun ibun ba ita nia funsionáriu sira hotu hanesan fontes ka instrumentu atu bele luta nafatin ba direitu rekursu umanu iha ministériu hotu hotu,”, esplika reprezentante GJPRU, Florindo Napoleão.  

GJPRU hamri’ik hodi ajuda KFP hodi partilla informasaun ba funsionáriu públiku sira hotu iha Timor-Leste. Dezenvolve mekanizmu ka estratejia sira maka nesesariu atu oinsá asegura implemetasaun instrumentu legal sira, asegura informasaun jestaun rekursu umanu sira iha forum ida importante tebes, wainhira ema ruma viola funsionáriu sira nia direitu, ita hotu hamutuk sai hanesan ekipa servisu dudu, atu rekursu umanu ba oin. Estabelesementu GJPRU iha munisipiu hot-hotu agora dadaun ne’e la’o ona no falta mak Ataúro, Ataúro maka iha fulan Juñu ida ne’e ita sei kria rede ida iha ne’ebá  nune’e munisipiu sanulu resin ha’at inklui RAEOA rede dever kona-ba funsionáriu públiku nian, dehan reprezentante GJPRU iha salaun Luz Clarita, Bairo Formoza iha tersa feira, (16/05/2023).

Iha Komisária KFP, Maria de Jesus Sarmento ninia intervensaun subliña, servisu rekursu umanu ne’e todan tebes tan ne’e tenki forsa, ejistensia GJPRU ne’e koordenador dala ne’en ona, iha implementasaun ita mak sei hatene kona-ba, lakunas sira ne’e, ita mak tenki hadia.

“Lakunas sira ne’e, buat sira ne’ebé la tuir ona situasaun ne’e tenki troka, presiza atu hadia, melloramentu ne’e la’ós mosu de’it maibé, mai husi ita nia seriedade, se ita sira ne’ebé mak kaer papél rekursu umanu seidauk kompreende ho di’ak papél ida ne’e rasik ita labele lori ita nia funsionariu. Ita labele influensia, ne’e ita labele hare’e ba sustentabilidade, iha tinan polítika ko’alia kona-ba aumenta saláriu será que ida ne’e iha GJPRU hare’e ida ne’e hanoin oinsá atu ko’alia?, maibé, fó hanoin ita mak tenki bo’ok uluk, forsa ne’ebé iha.

Uluk ita ko’alia kona-ba transporte, ikus mai subsidiu transporte iha ona. Iha Diseminasaun sira ninia valor mak ida ne’e, transforma no hamosu buat ne’ebé di’ak ba funsionáriu sira, mákina Estadu ne’e mak ema, ema ne’e iha ona, sustentabilidade servisu mós sei la hanoin. Ita sira ne’e mak responsavél, ko’alia kona-ba jestaun rekursu umanu, hahú kedas atu sai funsionáriu ida to’o reforma/mate ne’e ita nia responsabilidade,” subliña nia.

Aprezentasaun materia iha forum GJPRU ne’e orador sira mai husi Autoridade Tributaria- MF, Luis Norberto ko’alia kona-ba “Prosedimentu selu impostu iha Timor-Leste, kolekta reseitas ba Estadu”, orador husi CAC, Rosario Salsinha Araújo lori materia kona-ba “Medidas ba Prenvensaun Kombate Korupsaun, Regime Deklarasaun Rendimentu Bens no Interese”, materia ida husi orador Sekretáriu Ezekutivu FDCH kona-ba “Regulamentus Fundu Desenvolvimentu Kapital Umanu”, materia “Papél Instituto Nasional Administrasaun Públika no Implementasaun Formasaun” husi INAP, no matéria ikus husi KFP kona-ba “Regime Promosaun Pesoal Karreira Administrasaun Públika” no “Regime Konkursu, Rekrutamentu, Selesaun no Promosaun Pesoal ba Administrasaun Publika”. Enkontru regular ne’e marka prezensa husi liñas ministeriais, pontu fokal rekursu umanu sira husi munisipius inklui RAEOA.