GTIM  HALO ENKONTRU DALA TOLU IHA  MANATUTO

Diretor Unidade Peskiza Polítika no Observasaun iha Funsaun Públika, Elio Pereira Guimarães reprezenta Komisaun Funsaun Públika partisipa enkontru Grupu Tékniku Inter-ministerial ba Desentralizasaun Administrativa (GTIM), iha Manatutoiha salaun Paroquia St. Antonio  Munsípiu Manatuto iha loron segunda feira  (11/04).

Vise Ministru Administrasaun Statal hanesan Prezidente  Grupu Tékniku Inter-ministerial ba Desentralizasaun Administrativa (GTIM), Lino de Jesus Torrezão lidera enkontru ne’e hateten,  enkontru Grupu Tékniku Inter-ministerial deside hala’o iha nivél munisípiu atu munisípiu sira bele inteira ho di’ak kona-ba polítika desentralizasaun Administrativa atu bele kontribui ho maximu ba ninia implementasaun.

Prezidente  GTIM   Lino de Jesus Torrezão esplika, atu fó poder ba autoridade iha munisípiu, Governu liu husi Ministériu Administrasaun Estatal hahú implementa polítika desentralizasaun institusional no oras ne’e tama ba implementasaun  desentralizasaun  territorial maibé, presiza kria kondisaun mínimas  atu hakat ba  iha poder lokal, bazeia ba lei poder lokal ne’ebé promulga ona husi Prezidente Repúblika.

Atu asegura polítika desentralizasaun Governu durante ne’e  hahú kria grupu tékniku permanente no Grupu Tékniku Inter-ministerial  atu halo koordenasaun servisu hodi identifika kestaun rekursu umanus iha munisípiu no forsa traballu, kompeténsia ba orgaun no servisu administrasaun lokal Estadu nian iha nivél munisípiu.

Entretantu, rezumu husi  enkontru Grupu Tékniku Inter-Ministerial ne’ebé hala’o iha munisípiu Manatuto maka membru GTIM presiza informa ba superior kada ministériu kona-ba asuntu sira ne’ebé diskute iha forum GTIM  Manatuto.

Diresaun Geral Administrasaun Finansas toma nota kona-ba orsamentu operasional ba extesionista sira iha munisipiu Bobonaro no extensionista sira presiza iha fasilidade motorizada atu halo serbisu. Parte Ministériu Saúde sei prepara hodi aprezenta  instrumentu  termu referensia ba forsa traballu saúde no instrumentu avaliasaun dezempeñu ba rekursu umanu no instrumentu orsamentu bazeia ba dezempeñu iha fulan  Jullu 2022  atu bele lansa no Diretur munisipal saúde ho xefe sentru saúde sira labele lakon sira nia direitu.

Husi parte servisu munisipal Agrikultura no Seguransa Alimientar mós presiza mapa pesoal ba serbisu hodi bele halo workshop ida ba diretur sira iha MAP kona-ba deskonsentrasaun no delegasaun kompeténsia ba munisípiu, hamutuk ho nia rekursu umanus sira.

Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu (MEJD) mós estabelese daudaun rejime jurídiku ba Edukasaun Pre-Eskolar, presiza klarifikasaun kona-ba Diretur munisipal ho superintendente no inspetor eskolar sira nia tutela administrativa. Alende ne’e Ministériu Transporte Komunikasaun (MTK) pretende atu deskonsentra serbisu transporte iha área terestre nian ba munisípiu.

Parte Komisaun Funsaun Públika iha planu atu hamutuk ho MAE halo diagnostiku ba forsa traballu iha munisípiu no KFP observa katak, kompeténsia serbisu munisipal balu sobre põem ka over lapping ne’ebé Presiza tau atensaun.

Ba serbisu munisipal barak seidauk iha SOP no la iha baze dadus iha munisípiu ne’ebé mak kobre de’it funsionariu rejime jeral tanba ne’e, rekomenda atu halo kobertura ba baze dadus funsionárius rejime espesial no presiza tau atensaun ba isue jéneru (balansu jéneru) iha estrutura munisípiu. No presiza fó  atensaun ba forsa traballu iha munisípiu sira nia progresaun ba eskalaun no promosaun.