KFP Disemina Lae Ba  Violensia no Asédiu Iha Mundu Traballu Ba Funsionárius Públikus Iha Ermera

Komisáriu Komisaun Funsaun Públika, Fausto Freitas da Silva lidera ekipa husi ILO, ALFela no Sekretariu Estadu Igualdade Jéneru no Inkluzaun (SEII) disemina Lae ba Violensia no Asédiu iha Mundu Traballu no Funsaun Públika iha Gleno, munisípiu Ermera.

Objetivu diseminasaun ne’e atu prevene no evita asediu seksual iha fatin servisu publiku no privadas hodi liberta mundu traballu  husi violensia no asediu seksual.

Iha komisáriu KFP asuntu disiplinar, Fausto Freitas da Silva ninia intervensaun iha abertura diseminasaun ne’e hateten, lema Komisaun Funsaun Públika hateten LAE BA VIOLENSIA NO ASÉDIU SEKSUAL IHA FUNSAUN PÚBLIKA, iha ne’ebé de’it tenki hatene lema KFP no kumpri hodi prevene ba violensia no asédiu seksual iha servisu fatin. Buka hakas an atu disiplina, labele halimar matan ba malu ho feto sira ne’ebé servisu hamutuk hare’e malu hanesan uma laran ida, labele hamaus malu ho lainfuan ne’ebé book malu, kaer feto sira nia liman ka isin lolon ho intensaun ne’ebé indika ba asédiu seksual nune’e labele mosu desintendimentu.

Abertura ba atividade ne’e loke ofisialmente husi diretor rekursu umanu iha administrasaun munisípiu Ermera, Gustodio Soares reprezenta prezidente munisípiu Ermera iha desiminasaun ida ne’e husu ba funsionáriu sira ne’ebé marka prezensa fó atensaun ba oradores nia esplikasaun hodi hatene buat ne’ebé sira hato’o, saida mak ladun kompriende sei tau dúvidas. Husu oradores sira esplika detallus atu imi hatene loloos, fila ba ida-idak nia fatin servisu implementa buat ne’ebé imi hetan iha diseminasaun ne’e mak hanesan prevene an kombate violasaun no asédiu seksual.

Husi agensia internasional ILO Nasional Program Officer, Margaret Araujo liu husi ninia intervensaun hateten, lei ne’ebé ratifika ona iha ONU no aprova, lei violensia no asediu seksual ho liberta mundu traballu bazeia ba konvensaun numeru 190 konvensaun internasional numeru 190 ida ne’e adopta ona iha mundu internasional tomak atu asegura direitu no liberdade ba mundu trabalhadores sira ida-idak nia direitu, kombate violasaun no asédiu iha mundu traballu iha fatin hot-hotu iha mundu tomak.

Xefe rekursu umanus KFP, Adão Martinho nu’udar orador iha diseminasaun liu husi nia intervensaun esplika ba partisipantes sira hateten, iha servisu fatin públiku ka privadus evita asédiu seksual ne’e liu husi meius ida maka prevene an husi hahalok ne’ebé fasilita atu ba asédiu seksual , hatais roupa ne’ebé adekuadu iha fatin servisu, no meiu seluk hamosu asédiu mak manda mensajen ba malu hanesan manda liafuan seksual no liafuan an ne’ebé hamosu asédiu.

Iha diseminasaun ne’e SEII ninia pontu fokal mós aprezenta kona-ba oinsá atu hakbiit no promove partisipasaun feto  iha dezenvolvimentu ekonomia Timor-Leste nian iha pontus sira hanesan promove igualdade jéneru fó oportunidade ba trabalhu ka servisu, fortalese ekonomia feto ba sustenta moris liliu husi autoempregu no autokonfiansa, fo oportunidade ba sira atu prátika no hatudu sira nia abilidade no kapasidade no enkoraja feto sira atu servisu iha grupu ka ekipa.

Iha tempu hanesan Diretora ezekutiva ALFELA, Marcelina Amaral lori matéria kona-ba asitensia legal ba vitima violensia bazeia ba jéneru violensia hasoru feto no labarik iha Timor-Leste. Relasiona ho violensia ho tipu hanesan agresaun fízika, uza forsa hanehan ema ne’ebé laiha kbi’it, minimiza ema nia liberdade, hamonu ema nia dignidade piskologikamente, liu husi hahalok, krime, violensia doméstika, violensia seksual, tráfika umana, violensia ba ema inkapasidade, la kumpri alimentar ba menor no krime sira seluk.

Tuir ALFeLa ninia dadus ne’ebé mak rejista durante tinan 2022 por volta 3000 kazus, ho tipu kazu sira hanesan violensia domestika, violensia seksual, insestu, seksual ho ema defisiensia no seluk tan.

Iha sesaun diversus, partisipante sira levanta kestoens sira lubun ida liga ho máteria ne’ebé aprezenta, no hatan ba ne’e orador sira hatan baze ba regulamentu sira no buka atu kombate violensia sira ne’e. Nune’e Komisariu Fausto Freitas da Silva responde katak, iha faktus barak ona mak halo lei hodi proteje ba vitima sira hasai ona iha tinan 2010 kona-ba lei violensia no asediu seksual iha fatin servisu maibé, foin implementa iha 2017.

Liu husi diseminasaun ne’e ba funsionárius públikus iha funsaun públika inklui setór privadus sira, violensia ho asédiu seksual hatudu ba públiku barak ona, nune’e KFP liu halo prevensaun liu husi diseminasaun haleu Timor tomak hodi esklarese, maibé iha duni rezultadu positivu liga ho violensia no asédiu.

Partisipa iha diseminasaun ne’e marka prezensa husi funsionáriu públiku munisípiu Ermera ho total partisipante hamutuk nain 102, kompostu husi feto 34 no mane 68 la inklui funsionarius husi postu Administrativu. No atividade ne’e hala’o iha administrasaun munisipal, iha loron segunda feira, (14/11/2022).