KFP Husu Atu Reforsa No Hametin Papel Servisu Inspetoria No Auditoria Iha Setor Públiku

Komisaun Funsaun Públika liu husi Gabinete Inspesaun no Auditoria, koordena atividade enkontru trimestral Inspetores no Auditores Funsaun Públika hamutuk ho Inspesaun Jeral Estadu (IGE) baze ba kompetênsia ne’ebé define iha Rejimentu Interna sétima alterasaun nú. 237/2021/CFP, artigu 31 númeru 2 letra e) Ligar-se e coordenador atividades com o Gabinete de Inspeção Geral do Estado ne’ebé kontempla iha Planu Asaun Anual GIA.

Objetivu enkontru ne’e hodi partilla ba malu informasaun relativamente ho servisu inspesaun no auditoria no asuntu transversal sira seluk hodi reforsa no hametin papel servisu inspetoria no auditoria iha setor públiku liu husi supervizaun no avaliasaun.

Iha abertura Komisáriu Komisaun Funsaun Públika, Fausto Freitas da Silva hateten, servisu inspesaun no auditoria importante tebes iha administrasaun públika ninian, espesialmente iha tempu eleisaun jeral ezije atu presta servisu ho kualidade baze ba Konstituisaun RDTL hodi garantia ema hotu nia direitu polítika no bele partisipa iha vida polítiku ba asuntu Estadu nian maibé, nu’udar funsionáriu públiku no ajentes administrasaun públika tenke kumpri dever jeral no dever espesial sira iha estatutu Funsaun Públika tuir lei nú. 8/2004 ho altersaun ba lei nú. 5/2009, katak labele hala’o atividade polítika partidaria iha lokal traballu durante horas servisu nian, no bandu mós funsionáriu sira atu labele hala’o atividade polítika partidaria nian ne’ebé ho kualker forma bele interfere ka prejudika fali atividade profisional ninian.

Iha okaziaun ne’e Sua Excelênsia Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes iha sesaun abertura hato’o mós katak, servisu Inspetores no Auditores Funsaun Públika sem dúvida  importante no esensial tebes iha âmbitu boa governasaun, iha âmbitu ezijensia públiku ba Estadu atu hadia povu nia moris liu husi asegura kobertura no mós kualidade servisu ne’ebé fornese ba públiku. Ho nune’e servisu Inspetores no Auditores tenke asegura no kumpre lei sira ne’e’bé vigora, disiplina orsamental katak laiha desviu ba rekursu finanseiru Estadu.

Servisus auditoria interna atu fornese julgamentu profisional ida independente no informa ba instituisaun ho situasaun sira ne’ebé nesesita, karik koresaun ruma hodi kontribui valor adisional ba instituisaun ne’e rasik. Auditor sira hala’o ida ne’e liu husi rekomendasoens sira hodi ajuda jestores sira hodi dezenvolve no mellora atividade servisu ba rezultadu ida ne’ebé di’ak liu tan. Nune’e, auditoria interna la’ós atu fó sala malu, la’ós atu buka se mak kulpadu maibé, oinsá buka atu aumenta valor instituisaun ne’e rasik, fó tulun ba instituisaun atu mellora prosesu sira, ida ne’e mak diferensa entre auditoria tempu uluk no tempu modernu ida ne’e buka aumenta efikasia ne’ebé liga ho governante ninian hodi halo kontrolu internu no jestaun de risku no buka komunga prinsípiu imparsialidade no objetividade hodi asegura independênsia servisu auditoria ne’e rasik, tane aas prinsípiu konfidensialidade no labele halo julgamentu iha situasaun konflitu de interese eh tanba iha fatór terseira parte, dehan Ministru Finansas iha enkontru trimestral iha Sesta-feira, (31/03/2023) iha Ministériu Finansas.

Entretantu, Komisáriu asuntu disiplina husu ba funsionsáriu sira tenke hatudu komportamentu ezemplar ba komunidade atu kontribui hodi eleva nafatin integridade adminsitrasaun públika nian, tanba ne’e husu ba servisu inspesaun sira atu alerta nafatin funsionáriu sira hodi obedese nafatin ba dever sira ne’ebé hatur estatutu Funsaun Públika.

Inspetoria Jeral Estadu (IGE), Ministru Finansas no Komisáriu KFP asuntu disiplinar/foto media CFP 2023
Foto hamutuk inspetores no auditores husi linas ministeriais sira/foto media CFP 2023