KFP-ILO Disemina Violasaun no Asédiu iha Baucau

Kooperasaun Komisaun Funsaun Publika (KFP)  ho Agensia International Labour Organization (ILO) iha loron 30 Fulan Marsu 2022 hala’o diseminasaun dahuluk iha sentru konvensaun Munisípiu Baukau, kona-ba LAE ba violénsia no asédiu seksual iha Funsaun Públika iha servisu fatin ida-idak nian no zero violénsia kontra feto no labarik feto.

Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Faustino Cardoso Gomes marka prezensa iha forum diseminasaun ne’e, liu husi nia intervensaun hateten, diseminasaun LAE ba violénsia no asédiu seksual ne’e parte ida husi polítika no prioridade KFP ninian ne’ebé antes ne’e la’o tiha ona iha tinan hirak liu ba iha munisípiu sira, maibé diseminasaun iha munisípiu Baucau ne’e ho âmbitu kooperasaun KFP ho ILO iha nota entendimentu ba asinatura ne’ebé Instituisaun rua ne’e hala’o iha fins tinan kotuk liu ba.

Prezidente KFP hateten,  Baucau nu’udar  primeira autoridade  munisipal ba aktividade ida ne’e, nia fó kongratulasaun no parabéns ba Autoridade Munisipal Baucau ne’ebé hatudu ninia disponibilidade no vontade boot servisu hamutuk oinsá aktividade diseminasaun ne’e bele realiza ho misaun prinsipal mak oinsá sensibiliza ba malu, fó importansia kona-ba livre husi asédiu seksual iha fatin servisu.

“Wainhira rona liafuan asédiu seksual, ba ema ne’ebé karik kompriende ona, sensivél tiha ona hanoin fasil maibé, dala balun ita siente ka la siente ba tentasaun, tendénsia prátika monu ba asédiu seksual ne’e, bele hare lor-loron no ba ema ne’ebé mak sai vitima ba asédiu seksual iha razaun oi-oin no situasaun ne’ebé sira hasoru dala barak mak sira nonook deit, tanba sá laiha kbiit atu hato’o keisa hodi hetan protesaun ka asegura nia dignidade tanba lahatene dalan. Hodi  ida ne’e  mak disemina atu hatudu dalan ba ema hotu keta akontese violénsia ka asédiu seksual iha setór públiku ka setór privadu, vitima sira bele hato’o keisa ba Instituisaun kompetente hodi fó protesaun ba sira. Iha âmbitu kontestu KFP ho ILO buka atu alerta, sensibiliza ba servidores públiku sira oinsá mak kompriende loloos saida mak asédiu seksual ne’e. Manifestasaun asédiu seksual ne’e formatu saida, ka maneira saida? Tanba ne’e alerta mós ba maluk sira selu-seluk hodi  hamutuk kria Funsaun Públika ida ne’ebé iha integridade no seguru ba feto ka mane sein diskriminasaun no presaun ba ema, maibé hot-hotu tenke sente seguru. Nune’e ita kontinua alerta ba malu sai vizilante hasoru potensia, tendénsia prátika sira ne’ebé bele halo ita monu iha infrasaun disiplinar ne’ebé ikus mai afeta ba ita nia dezenvolvimentu kareira tantu ba promosaun no progresaun”, haklean Prezidente KFP ba funsionáriu sira.

Liu husi intervensaun reprezentante ILO Nasional Program Officers, Margaret Araujo mós marka prezensa iha eventu diseminasaun violénsia no asédiu hateten, ILO servisu hamutuk ho KFP apoiu finanseiru ba programa violénsia ba feto no labarik feto, programa ne’e hetan fundus husi Uniaun.

“ILO haré ba mundu traballu iha parte tolu koa’lia ba trabalhador, empregador  no Governu importante liu iha mundu trabalhu dadus hatudu feto ho grupu marginalizadus sai tarjetu, presiza fó liman ba malu servisu hamutuk atu ajuda elimina violénsia no asédiu seksual. Iha ILO nia haré konvensaun ida kona-ba eliminasaun asédiu iha mundu traballu ho nia rekomendasaun numeru  206  fó protesaun tebes ba trabalhadores sira, ne’e mak husu nafatin ita hotu nia kolaborasaun ein jeral iha mundu traballu” esplika reprezentante ILO.

Iha enkontru diseminasaun ne’e partisipantes mai husi postu Administrativu neen nia reprezentantes, hanesan funsionárius, membrus PNTL, reprezentante konviksaun religioza Musulmanu, ajensia internasional no lokal, ho total partisipantes 81 kompostu husi feto 28 no mane 53.