KFP-MACLN Lansa Atividade Ba Komemorasaun LNFP Ba Dala X

Kinta-feira -25/4/2024- Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Agostinho Letêncio de deus, Komisáriu José Telo Soares Cristovão no Komisariu Agapito da Conceição no Sekretaria Ezekutiva, Maria da Costa Oliveira, Inspetora Sonia Silva Soares, Diretor Nasional Kuadru Pesoal Funsaun Públika, Fransisco da Costa  partisipa serimóna abertura no lansa atividade ba komemorasaun Loron Funsaun Públika ba dala X iha tinan 2024 iha Ermori, suku Mantelolau postu Administrativu Metinaro, Munisípiu Dili. 

Iha diskursu Prezidente KFP, Agostinho Letêncio de Deus hateten, serimónia lansamentu ba atividade komemorasaun loron Nasional Funsaun Públika tinan 2024, ne’ebé uma nain ba tinan ne’e Ministeriu Antigus Kombatentes Libertasaun Nasional hahú ho lansamentu ba iha fatin istoriku  Ermori ne’ebé hanesan fatin primeira Prezidensia Repúblika iha tempu 1977 hahú Governasaun no Administrasaun Públika iha Ermori. Eventu lansamentu ida ne’e atu halo reflesaun ba pasadu nu’udar baze atu banati tuir hodi hakat ba oin hodi dezenvolve moderniza administrasaun públika ida ho espiritu unidade,  rona malu, lealdade oinsá preserva prinsipiu valor istoriku sira kontinua dezenvolve sistema, prosedimentu no prátika sira kontestual nu’udar resposta ba demanda sira iha ambitu prestasaun servisu ida ho efisiente no efikáz bazeia ba dinámika administrasaun públika ohin loron nian.  

Agostinho Letêncio de Deus afirma, IV madatu KFP mai mós ho planu prioridade ne’ebé atu implementa maka polítika reforma ne’ebé konsellu Ministrus hahú halo diskusaun, kapasitasaun, disiplina, kualidade no produtividade prestasaun servisu administrasaun públika hodi kontinua mellora kondisaun sira no insentivu servisu administrasaun públika. Tanba ne’e husu ba parte hotu atu servisu hamutuk hatutan espiritu ne’ebé eroi sira husik hela hodi valoriza administrasaun públika idak di’ak, atu sai makina Estadu estadu ne’ebé produtivu no kualidade liu tan hodi servi komunidade. 

Entretantu Ministru MACLN, Gil da Costa Monteiro Oan Soru iha diskursu hateten, lansamentu atividade komemorasaun loron Nasional Funsaun Públika Publika iha loron 25 fulan Abril ne’ebé hala’o iha Ermori konsidente mós ho  tinan 50 revolusaun dos cravos iha Portugál ne’ebé momentu ne’ebá fó liberdade ba paíz koloniál Português inklui Timor-Leste hodi  hili nia dalan rasik ba ukun rasik aan. Tanba ne’e  Ermori nu’udar Primeiru Prezidensiál hodi hala’o servisu administrasaun ba prosesu rezisténsia luta ba ukun rasik an.  

Ministru Gil da Costa Monteiro Oan Soru afirma, Timor-Leste iha faze dezenvolmentu maibé atu hakat ba oin presiza haree ba pasadu  halo reflesaun hodi reafirma prezenti hodi hakat ba futuru tenki servisu ho vontade, ho resposabilidade. Atu atinji Timor-Leste ne’ebé prósperu nu’udar funsionariu públiku  servidor ka makina Estadu la’o di’ak presiza mós funsionamentu estrutura tomak ho espiritu pertense ba rai no povu Timor-Leste. Ho nune’e refleta ba   tema Jeral ba komemorasaun Loron Funsaun Públika ba tinan 2024  “hametin Unidade Nasionál tane as profesionalismu hodi servi povu no nasaun” hodi ko’alia halo reflesaun ba eventu sira hodi ko’alia bei-beik kona-ba funsionamentu makina estadu.

Iha Ermori tinan 2023 komemorasaun loron Funsaun Públika konsege harii monumentu ida hodi Simboliza istoria luta ba ukun rasik an, dehan Oan soru iha abertura Loron Nasionál Funsaun Públika ba dala X iha fatin istoriku ne’e.

Aktividade ba komemorasaun loron Nasional Funsaun Públika iha tinan 2024 ne’ebé organiza husi MACLN  maka desportu ho modalidade basket,  voli ball, futsal feto mane, atividade kurativu, jornada la’o tuir ain fatin, aktividade  ordens unidus partisipasaun husi funsionariu  Nasional no Munisípiu,  Kompetisaun Koral, no semináriu nivel regional, ne’ebé sei hala’o liu  koordenasaun ho liñas ministeriais.

Partisipa iha abertura no inagurasaun momentu Primeira Prezidensia Repúblika ne’e mai husi membru Governu sira hanesan Sekretariu estadu Terras  no Propriadade, reprezentante husi Polísia, F-FDTL, diretor jeral husi liñas ministerias, Xefe suku, lia nain suku Matelolau, inklui komunidade.