KFP – Ministra Finansas Diskute Planu Reforma AP

Prezidente no Komisárius Komisaun Funsaun Públika, akompaña Diretures Nasionais sira ba reuniaun ho Ministra Finansas,  Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso iha salaun Ministériu Finansas kona-ba reforma jestaun rekursu umanus iha Administrasaun Públika.

Ministra Finansas apresia ho hanoin hirak ne’ebé Komisaun Funsaun Públika nian ne’ebé Primeiru Ministru hanoin kedas husi despaisu ne’ebé mak iha ba prosesu sira ne’ebé mak haree liu ba rekursu umanus liliu iha administrasaun públika nian ba oin saida de’it mak define iha planu reforma ne’e bele tau planu hamutuk iha despaisu ida, inklui mós ekipa husi Ministériu Finansas.

Ekipa  reforma ne’ebé husi Funsaun Publika hatene katak, KFP nia reforma sei fo impaktu ida ne’ebé mak boot liliu ba prosesu elaborasaun orsamentu no ko’alia mós kona-ba efisensia no efikasia despezas publika forsa traballu importante mós. Tanba reforma ne’e ita presiza mós parseiru dezenvolvimentu haree no interesadu sira atu apoiu mós ba reforma administrasaun públika ne’ebé la’ós simples, fasil, presiza iha rezultadu ne’ebé di’ak ba bem estar funsionáriu nian oinsá atu promove efisiensia, efikasia iha funsaun públika ne’e rasik, dehan Ministra Financas  Santina Cardoso.

Prezidente KFP esplika, hafoin despaisu ne’e sai tiha, ekipa tékniku sira mós hala’o kedas servisu lubun ida ho entuziasmu no iha diskusaun kompleksu hodi akomoda situasaun sira hotu hodi ikus mai efisiensia duni, tanba reforma ne’e baze mós ba kolaborasaun analize impaktu orsamentu husi parte Ministériu Finansas nian.

Komisáriu José Telo Soares Cristovão esplika, liu husi proposta reforma ne’ebé mak aprezenta ona iha Konsellu Ministru ba sistema kareira ne’ebé mak iha ninia baze ba ninia kriteria sira, no ba oin tenke haree no hadia, oinsá atu buka aposta ba kareira foun ne’ebé mak define ona.

Prezidente KFP destaka mós Primeiru Ministru ninia hanoin ba rekonstrusaun estadu  haree mós husi administrasaun públika, dala barak ita dehan polítika ho interese adminsitrasaun rua ne’e la’o hamutuk, maibé ita tenke separa, tanba hafoin prosesu polítiku tenke ba duni prosesu administrasaun. Tanba nasaun sira ohin loron sai forsa, tanba parte ida husi reforma administrasaun públika baze ba profisionalidade.

Autoridade Funsaun Públika ne’e esplika mós referensia nasaun viziñu Indonézia, nasaun avansadu hanesan Singpura ninia sistema la iha intervensaun polítika wainhira, sira ko’alia kona-ba polítika hasai kedas husi vinkula funsaun públika sura minutu lina de’it. Husi referensia hirak ne’e mak ita adapta no adopta mós prátika di’ak sira husi nasaun sira ne’e, tanba ninia Administrasaun la’o kapas no forte, benefisiu no lori lukru ba estadu, ho ida nae’e mak aprezenta ona reforma ne’e ba PM no mós konsellu ministru.

Reuniaun ne’e hala’o iha Kinta-feira, 20-02-2025, iha gabinete Ministra Finansas, Aitarak Laran, Díli.

Tagged