KFP no Ekipa Integradu Disemina Regras no Prosedimentu Funsaun Publika Ba FP & AAP Iha Hatolia

Komisaun Funsaun Públika ho ekipa integradu disemina regras no prosedimentu funsaun públika ba funsionáriu públiku no ajente administrasaun públika.

Ekipa integradu ne’e lidera husi Prezidente KFP hamutuk ho SEII, INSS, KAK, PDHJ, MEJD, Patrimoniu Estadu – Ministériu Finansas, Inspetoria Jeral Estadu (IJE) disemina informasaun kona-ba regras no prosedimentu Funsaun Públika, uzu patrimoniu Estadu, boa governasaun liga ho direitu no deveres funsionáriu sira durante loron rua (14-15/09), iha postu Hatolia A, munisípiu Ermera.

Iha abertura diseminasaun ne’e administrador postu administrativu Hatolia hateten ba funsionáriu sira atu partisipa másimu iha diseminasaun ne’e liu-liu kargu xefia sira hodi rona regras, prosedimentu sira, tanba ne’e hanesan buat foun ida ba ita hodi haknar an ho di’ak no presiza ita hatene, tanba ne’e ita presiza atentu ho di’ak hodi rona, akompaña saida mak ekipa hato’o ba ita.

Prezidente KFP agradese ba administrador postu no ekipa tomak tanba bele fasilita enkontru ne’e, entidade sira lubun ida PNTL no funsionáriu públiku no kargu xefia, inklui ekipa integradu ne’ebé mak sai orador hodi partilla informasaun, alerta ba malu kestoens sira ligadu ho importansia atu asegura Funsaun Públika ida ne’ebé mak iha integridade, Funsaun Públika ida ne’ebé mak bele servisu ho efikáz no efisiensia, esklaresidu kona-ba direitus deveres, sai ezemplar ba povu no sidadaun sira, tenke sai ajente dezenvolvimentu ho ajente Estadu seluk inklui hamutuk ho PNTL no seluk tan.

Objetivu prinsipal husi diseminasaun ne’e atu hasae liu tan esklaresimentu, koñesimentu ba funsionáriu públiku sira, hodi nune’e evita buat ne’ebé mak afeta ba prestrasaun kualidade funsionáriu sira nian, afeta ba integridade funsaun públika no bele afeta oinsá atu asegura konfiansa povu ba funsaun públika.

Iha observasaun Prezidente KFP ninian liga ho dezenvolvimentu postu Hatolia ne’ebé mak la’o iha tempu ukun an, liga ho kontrusaun estrada ne’ebé mak tama mai Hatolia di’ak oituan, haree ba tranzisaun klima, haree ba situasaun sosial populasaun nian iha mudansa, ekonomia mak kafé sai produtu prinsipal populasaun Hatolia nian, bee la organizadu, infraestrutura, bee, eletrisidade, no balun mak sei uza solar panel.  Alende ne’e sujere mós atu tau lampu ida iha Kristu Liurai nu’udar icon Hatolia nian nune’e bele atrai turista sira. Hatolia iha ninia potensialidade barak, nune’e oinsá mak funsaun públika liu husi knár ne’ebé mak iha dezenvolve, oinsá atu hatan ba moris di’ak povu nian, hasae konfiansa povu ninian ba Estadu no Governu no funsaun públika ida ne’ebé mak sai ezemplar iha aspetu hotu-hotu.

Iha sesaun diversus funsionáriu sira levanta kestoens liga ho dúvidas barak mak seguransa sosial liga ho 4% koa to’o agora iha banku osan hira ona inklui osan veteranus nian, funsionáriu mate prosesu direitu oinsá no kestoens ligadu sira seluk mak retroativu professores nian, progresaun eskalaun ba professor sira no ba profisionais saúde sira nian, liga ho promosaun ba funsionáriu sira no asuntu interligadu sira seluk.

Matéria sira aprezenta mak hanesan Seguransa Sosial, direitu no dever funsionáriu, prosedimentu disiplinar, avaliasaun dezempeñu, rejime promosaun, lokalidade traballu iha rurais, muito rurais no extremanente rurais, violénsia bazeia ba jéneru, prosesu, prosedimentu jestaun patrimoniu estadu, papel PDHJ liga ho direitus umanus no boa governasaun, papel IJE no kontrolu internu ba jestaun no utilizasaun rekursu Estadu.

Iha final ba atividade diseminasaun ne’e ekipa integradu fahe mós sertifikadu hodi sai hanesan parte ida husi formasaun nian no hodi hasa’e sira nia koñesimentu iha lei funsaun públika nian.