KFP Realiza Meza Redonda ba Rezultadu Peskiza EhD iha Administrasaun Públika

Díli 5 Maiu 2022, Komisaun Funsaun Públika realiza workshop ho tipu diskusaun meza redonda relasiona ho peskiza Ema ho Defisiénsia iha Administrasaun Públika.

Relasiona ho asuntu inkluzaun sosiál, hanesan mós asuntu jéneru no ema ho defisiensia mak nu’udar asuntu transversal no sai nu’udar sentru ida atu alkansa dezenvolvimentu sustentável no mós alkansa metas Planu Estratéjia Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) ba tinan 2011 – 2030.

Nune’e, Funsaun Públika rekoñese ninia papél importante hodi aborda iha polítika no programa asuntu ema ho defisiénsia atu asegura sira nia kontribuisaun no partisipasaun ativa iha dezenvolvimentu Estadu no nasaun Timor-Leste. 

Atu asegura ema ho defisiénsia sira nia partisipasaun ativa, mak Komisaun Funsaun Públika hatu’ur ona asuntu Inkluzaun nu’udar prioridade polítika a’as ida, aleinde prioridade sira seluk, iha ámbitu reforma Administrasaun Públika Timor-Leste. Prioridade ida ne’e konsta iha Planu Estratéjiku Komisaun Funsaun Públika (PE-CFP) nian bá tinan 2015-2030, espesifikamente iha Estratégia 13.3: Promover as oportunidades de acessso à Função Pública, das pessoas com deficiências”. Estratejia ida ne’e ho objetivu espesífiku atu kria oportunidade, igualidade iha forsa trabalhu no asesu iha Funsaun Públika, ho baze bá diversidade no inkluzaun ema ho defisiensia sira.

Objetivu husi rezultadu peskiza ida ne’e KFP hamutuk ho Governance for Development (GfD) buka atu konsulta klean liu tan ba asuntu sira refere ho entidade sira, asosiasaun ema ho defiensia relasiona ho validasaun rezultadu peskiza kona-ba funsionáriu ho defisiénsia iha instituisaun Administrasaun Públika atu kompleta no reforsa informasaun sira ne’ebé rekolla ona liu-husi diskusaun foku grupu iha 13 munisípiu no prioritiza asaun sira ba rekomendasaun hirak ne’ebé identifikadu husi peskiza kona-ba ema ho defisiénsia iha Administrasaun Públika.

KFP kolabora hamutuk ho DFAT liu-husi programa Governance for Development (GfD ka Dezenvolvientu ba Governasaun) hodi realiza ona avaliasaun ida iha instituisaun administrasaun públika nian, ho objetivu atu: buka informasaun kle’an kona-ba nivel intendimentu, persepsaun; attitude/hahalok no esperiénsia funsionáriu públiku sira nian kona-ba asuntu defisiénsia; identifika bareira no obstáklu institusionál no organizasionál hare’e hosi aspeitu legál, infra-estrutura, fasilidade, rekursu no ambiente, ne’ebé mak ejiste iha adminstrasaun públika; identifika komplexidade sira ne’ebé mak ejiste iha âmbito promosaun EhD iha Administrasaun Públika Timor-Leste; no rekolla informasaun kualitativa sira seluk relevante bá interese análise mapeamentu EHD.

Iha diskursu ba abertura konsultasaun meza redonda ne’e, Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Faustino Cardoso Gomes hateten, Komponente hot-hotu tuir área, tuir kompetênsia hala’o ona maibé onestamente di’ak mais seidauk másimu, inklui Komisaun Funsaun Públika.

Tanba ne’e, Prezidente Komisaun Funsaun Públika husu ba komponente interligadus hodi aproveita didi’ak oportunidade hodi tau atensaun ba informasaun, opinioens no sujestoens sira hodi kompleta liu tan ho saída maka hetan ka rekollã durante survei husi ekipa téknika Komisaun Funsaun Públika ni’an, apoia husi GfD/DFAT.

Avaliasaun refere realiza iha tinan 2019 iha munisipiu 13 hodi involve funsionáriu hamutuk nain 166 (feto nain 44 no mane nain 122), no funsionáriu ho defisiénsia ema nain 44 husi total respondentes. Rezultadu xave husi peskiza refere inklui identifakasaun dezafius, bareira no rekomendasaun lubuk-ida atu oinsa bele hatan ba nesesidade maluk funsionáriu sira ho defisiénsia iha administrasaun públika.

Diskusaun ne’e sei konvida entidade asosiasaun Ema ho Defisiensia sira hanesan ADTL, RHTO, UN WOMEN, REDE FETO, ADMTL no liñas ministériais sira, ONG’s  hodi rona hanoin sira no ideia sira hodi akumula no sai hanesan prioridade polítika ida ba KFP hodi bele implementa iha instituisaun Estadu hotu.