Komemorasaun LNFP – 8: “Hakbiit servidores Estadu hodi Asegura Kualidade servisu ba Públiku iha Âmbitu Desentralizasaun Administrativa no Futuru Poder Lokal”

LNFP 8

15 Jullu 2022, Prezidente no Komisárius Komisaun Funsaun Públika hamutuk ho funsionárius hotu husi liñas ministeriais partisipa iha kulminé ba Komemorasaun Loron Nasional Funsaun Públika ba dawalu ne’ebé organiza husi Ministériu Administrasaun Estatal ba tinan ne’e ho tema jeral: “Hakbiit servidores Estadu hodi Asegura Kualidade servisu ba Públiku iha Âmbitu Desentralizasaun Administrativa no Futuru Poder Lokal”, iha Ministériu Finansas, Aitarak laran, Díli.

Iha Prezidente KFP, kongratula funsionárius no ajente administrasaun públika hotu ne’ebé hala’o ninia knar iha Funsaun Públika no agradese ba Governu ninia polítika kriativa ho motivadora hodi koñese, hatene no valoriza papel estratéjiku sira husi funsionárius públikus no ajente administasaun públika sira hotu. Ami nia agradesimentu ba Primeiru Ministru no Membru Governu tomak ne’ebé sempre rekoñese nofó apoiu tomak ba iha papel funsaun públika nu’udar mákina implementadora ba polítika sira Governu ninian.

Iha tinan hirak liu ba covid-19 ladun sai ona nu’udar risku ida ba saúde, maske konsege rejista dekliniu covid-19 ne’ebé mak afeta ema barak, ida ne’e atu fó nafatin alerta ba ita atu nafatin vizilante, buka hasae liu tan imunidade no reziliensia liu husi vasinasaun sira.

Tinan 2022, nu’udar tinan rekuperasaun ekonómika no funsaun públika tenke hala’o nia esforsu ida ne’e hodi oinsá bele retoma hikas ninia kontribuisaun liu husi servisu sira ne’ebé presta ho efisiente no atempadu ba  populasaun sira.

Loron 15 jullu hanesan loron importante, funsaun públika ne’ebé simboliza tenke forte no unidus, iha parte ida selebra konkista sira ne’ebé alkansadus, no buka atu halo reflesaun klean kona-ba maneira di’ak atu kontinua serbí ho responsabilidade, kualidade, dedikasaun, zelu ba ita nia paíz.

Iha konkista lubun ida mak la’o iha Funsaun Públika mak promosaun jeral ne’ebé mak konsege la’o iha ninia realizasaun ba rejime jeral sira, ne’ebé mak ba tinan kotuk KFP rejista funsionsáriu elejibel ba promosaun hamutuk nain 8,767 mak sai konkorente ba vagas 878 koresponde ba 10% ne’ebé Governu hatuur ona liu husi rezolusaun ne’ebé mak iha âmbitu rejime jeral. Ne’ebé KFP lansa mós teste online ba diplomata sira liu husi via teste eletrónika iha tinan kotuk ba sidade 22 ba paíz 19, iha âmbitu oinsá uzu teknolojia informatika ho efisiensia no efikasia. No ba tinan 2022 fo sai ona lista final kandidatu elejibel ba promosaun hamutuk nain 7,917 atu hodi hadau lisuk vagas 866 ba tinan ne’e.

Funsaun Públika insentiva funsionárius ne’ebé mak iha kareira rejime espesial hanesan professor sira, dosente UNTL, guarda prizional, no profisionais saúde sira, ne’ebé KFP husu ba ministériu sira atu hahú preparativus ba konkursu promosaun no KFP prontu atu fó apoiu tékniku ba ninia prosesu sira.

KFP hamutuk ho INAP fó ona kursu komputador ba funsionáriu sira ne’ebé iha iliteriasia digital, ne’ebé hala’o ona iha Ainaro, Aileu, Manatuto no Baucau ba funionáriu sira ne’ebé mak iliterasia iha komputador hodi fasilita hasa’e sira nia koñesimentu.

Forsa traballu sai preokupasaun mós ba Funsaun Públika, forsa traballu iha setór públiku husi permanentes, ajentes, rejime espesial sira inklui PNTL, F-FDTL, asesor sira, juís sira alkansa ona hamutuk ema nain rihun 54, mekanizmu atu hodi kontrola rekursu umanus menus tebes atu hodi kontrola kresimentu, tanba ne’e KFP propoin ona proposta planeamentu forsa traballu iha administrasaun públika ba Primeiru Ministru nune’e to’o agora sei hein konsiderasaun husi Konsellu Ministru no KFP hato’o ona mós proposta ba Parlamentu Nasional atu define idade limite ba reforma funsionáriu públiku iha funsaun públika, karik ita harmoniza ho polítika idozu nian mak idade 60.

Prezidente KFP destaka mós, funsionárius públikus hamutuk nain 3,465 mak ho idade 60 ba leten, situasaun ida ne’e delikada tebes ba ministériu sira ne’ebé mak maioria ho idade ida ne’e recai iha Ministériu edukasaun, nune’e presiza iha planu ne’ebé mak di’ak atu labele hamosu vakatura ba professores sira ne’ebé mak iha, ba sira ne’e hahú husi 2002 to’o agora foin 845 mak hetan ona reforma.

Iha diskursu Ministru Administrasaun Estatal fó mós ninia parabéns ba funsionáriu no ajente administrasaun públika hotu iha teritoriu Timor  ne’ebé kontribui ba nasaun ida ne’e no destaka importansia sira susesu, progresu no dezenvolvimentu Timor-Leste nian ne’ebé haknár an hahú husi baze área rurais to’o nasional iha funsaun públika ne’ebé nu’udar servidor Estadu hahú husi traballador iha agua no saneamentu, médikus, professores, auxiliary asaun médika no seluk tan ne’ebé kontribui ba konstrusaun Estadu ida  ne’e.

Progresu no susesu iha programa desentralizasaun no implementasaun poder local iha Timor-Leste oras ne’e metin liu tan iha ezistensia kuadru rekursus umanus, funsionáriu no ajente administrasaun públika ne’ebé kapasitadu no motivadu tebes hodi bele hatan ba prontidaun no solisitasaun ba espetativa sira ne’ebé hato’o husi povu. Funsaun Públika mak ligasaun ba povu hodi resolve povu nia problema hahú husi fatin izoladu liu, postu administrativu sira to’o suku no aldeia hodi bele promove dezenvolvimentu no bem estar povu nian.

Iha tempu hanesan hato’o mós husi reprezentante Primeiru Ministru, Ministru Prezidensia Konsellu Ministru ninia intervensaun, lori Governu nia naran felisita no dezeja funsionáriu sira hotu iha Funsaun Públika nia laran.

Alende ne’e nia hateten, esforsu sira ne’ebé Governu halo daudaun atu dezenvolve no hadiak Funsaun Públika no defende katak, presiza dezenvolve teknolojia informatika, komunikasaun hodi atinji Governu ida ne’ebé simples, transparante, asesivél ba hot-hotu, fasil no besik liu ba populasaun, hodi responde ba povu ninia difikuldade sira hahú husi suku to’o aldeia iha teritóriu nasional no permite promove mós partisipasaun iha dezenvolvimentu polítika públika sira.

Ministru PCM destaka mós asuntu programa reforma administrativa, sita mós programa ID Uniku ne’ebé lansa ona husi Governu iha tinan ne’e no sei implementa iha tinan oin, no fulan ne’e Governu liu husi Konsellu Ministru aprova ona lei reforma obrigatóriu ba idade 60, no husu ona ba Parlamentu Nasional nia autorizasaun lejislativa atu haree kona-ba limites idade reforma relasaun iha servisu iha Funsaun Públika.

Serimónia ne’e mak sai manán nain ba modalidades jogus sira hodi hetan taxa rotativa Funsaun Públika mak Ministériu Administrasaun Estatal ne’ebé simu direta husi UNTL ne’ebé mak antes ne’e sai hanesan manan nain ba taxa rotativa ne’e.

Alende ne’e iha final husi serimónia ne’e ho dada rifa husi liñas ministeriais sira, Ministériu Asuntu Parlamentares no Komunikasaun Sosial (MAPKOM) mak sai hanesan komisaun organizadora ba Loron Nasional Funsaun Públika ba dasia nian iha tinan 2023.

Partisipa iha kulminé serimónia ne’e Ministru Prezidensia Konsellu Ministru ne’ebé mak reprezenta Primeiru Ministru, Vise Ministru Finansas, Sekretáriu Estadu Ministériu Justisa, Prezidente CNE, Provedora PDHJ, eis Prezidente no Komisárius Primeiru Mandatu no Segundu Mandatu KFP nian, Prezidente no Komisárius atual KFP terseiru mandatu, Prezidente Autoridade munisípiu Díli, administador munisipius, administrador postus, diretores jerais, inspetores, diretores nasionais, xefes no funsionárius hotu.

Partisipasaun iha Kulmine Komemorasaun Loron Nasional Funsaun Públika ba Dawalu