ME-KFP Iha Plenaria PN Relasiona ho Situasaun Professór sira

Ministériu Edukasaun no Komisaun Funsaun Públika servisu hamutuk liu husi despasu konjunta hodi buka solusaun ba problema profesores kontratadus 2023 liu husi meius teste elektronika bolsa kandidatu rejime dosentes nian.

Ministériu Edukasaun nu’udar instituisaun ida ho kompeténsia no responsabilidade tomak ba konsesaun ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun ba polítika edukativa ne’ebé define no aprova iha Konsellu Ministru tuir nivel ensinu edukasaun pre-escolar, ensinu báziku no ensiu sekundáriu.

Ministra Edukasaun Dulce de Jesus Soares ko’alia liafuan ne’e wainhira responde ba perguntas no preokupasaun membru Parlamentu Nasional iha tersa-feira, 15/04/2024 iha plenaria hodi  diskuti  kona-ba profesores kontratadu 2023.   

Ministra Dulce de Jesus Soares esplika, tuir lei baze edukasaun nú.14/2008, 29 Outubru Estadu iha dever tomak atu promove no garante kualidade edukasaun liu husi meius oioin, tanba ne’e IX Governu Konstitusional liu husi Ministériu Edukasaun hatur programas hodi garante katak, labarik no foinsae sira bele asesu ba edukasaun ho kualidade la haree ba kondisaun ekonomika, sosial no fatin ne’ebé sira horik ba. Nu’udar Ministra Edukasaun halo apresiasaun ne’ebé aas no louva VIII Governu Konstitusional ne’ebé hili polítika ida fó prioridade ba reforma legislativa nu’udar pasu avansu boot ida ne’ebé kontribui ba objetivu ne’ebé hatur ona iha lei baze edukasaun no konstituisaun liu husi halo primeira aletarasaun ba dekretu lei no. 23/2010 9 de dezembro Estatutu kareira edukadores infansia, profesores ensinu báziku no ensinu sekundáriu ne’ebé vigora iha 1 de Junho 2023.

Polítika ba reforma legislativa ne’e rasik baze ba dekretu lei 4, maka dekretu lei no. 32/2023 kona-ba rejime sistema nasionál ensinu báziku, dekretu lei no. 33/2023 rejime sistema nasionál ensinu Sekundáriu no dekretu lei no. 34/2023 kona-ba rejime sistema nasionál edukasaun pre eskolar nu’edar reforma legislative ida boot tebes atu kontribui ba hasa’e kualidade edukasaun iha Timor-Leste ba kualidade edukasaun maka importante liu hotu no sai baze fundamental ba nasaun foun Timor-Leste, esplika Ministra Edukasaun.

Objetivu prisipal husi reforma legislativa maka introduz mekanizmu lubun ida ne’ebé di’ak tebes hodi tulun Governu liu husi Ministériu Edukasaun rezolve definitvamente problema profesores no dignifika profesores ne’ebé servisu ona iha Ministériu Edukasaun  hahú husi tinan 2022 ba kotuk. Tanba ne’e hahú inisiu mandatu nu’udar Ministra Edukasaun hasoru kedas problema profesores kontratadu sira nian no halo kedas aprosimasaun ba Komisaun Funsaun Públika, hodi hahú halo levantamentu no verifikasaun dadus profesores iha eskola hotu Timor laran kona-ba kuadru pesoal identifka iha menus profesores, tanba ne’e teste bolsa kandidatu alternativa atu solusiona ba problema menus profesores iha eskola hodi asegura rekursus umanus iha Timor-Leste.

Enkuantu Komisáriu portofóliu Forsa Traballu Komisaun Funsaun Públika, José Telo Soares Cristóvão hateten, KFP nia papél ajusta no implementa dekretu lei no despaisu sira husi Governu hodi asegura funsionamentu administrasaun públika. Bazeia ba dekretu lei no. 31/2023 kona-ba rejime dosentes ne’ebé ko’alia mós kona-ba bolsa kandidatu, KFP liu husi despaisu konjuntu ho Ministériu Edukasaun halo verifika dadus profesores hahú tinan 2022 mai kraik halo ajustamentu ba sistema SIGAP no hakat ona ingresu espedial. Tanba sira priense kriteriu iha avaliasaun dezempeñu, diploma baixarelatu, enkuantu profesores ne’ebé hakat ba teste bolsu kandidatu asina kontratu iha fulan janeiru remata iha 31 dezembru 2023 la priense kriteriu, tanba laiha avaliasaun dezempeñu naran seidauk rejistu iha SIGAP no atu hakat  rejime dosente presiza liu husi teste bolsu kandidatu ne’ebé defini mós iha dekretu lei nú.31/2023.    

Entretantu, Prezidente interinu Komisaun Funsaun Públika, Fausto Freitas da Silva “Liurai-Taci” hateten, Komisaun Funsaun Públika hala’o nia knár bazeia Estatutu Lei Funsaun Públika nú.8/2004, 16 junho primeira alterasaun lei nú.5/2009, 15 de Julho liga ba rekrutamentu durante ne’e maka prosesu konkursu públiku, konkursu internu, no konkursu internu asesu limitadu. Maibé Governu hasai tiha pontu ida konkursu internu asesu limitadu. Tanba ne’e prosesu rekrutamentu no teste eletróniku aplika ba funsionáriu hot-hotu. Maibé atu halo mudansa hodi fasilita ba funsionáriu sira ne’ebé laiha koñesimentu ba eletrónika Governu apresia halo regulamentu ruma hodi KFP bele implementa.

Tagged