Papel Funsaun Públika Garante Bem-estar Sosial, Defeza no Interese Komunidade

Prezidente KFP, Faustino Cardoso Gomes orador iha seminar ba Estudantes Departamentu Jestaun Jeral ho tópiku papel Funsaun Públika hodi garante, Bem-estar sosial no interese komunidade, iha DIT, iha loron sesta feira (12/08/2022).

Iha palestra ne’e Prezidente KFP pessoalmente agradese ba konvite ne’ebé hato’o husi Dekana Jestaun no Komersiu Universidade Dili Institute of Tecnology (DIT), ho objetivu atu oinsá mai hamutuk hodi partilha hanoin balun  ligasaun ho papel Funsaun Públika ba garante bem-estar sosial, defeza no interese komunitaria.

Liga ho papel Funsaun Públika ko’alia kona-ba ema ka rekursu umanus ne’e la fasil, tanba liga ho jestaun ne’e iha ema oi-oin de’it, ko’alia kona-ba polítika foun ida ho Estadu ho sentidu Governu ita hotu akompaña, sempre muda, muda tuir periodu ne’ebé mak iha, maibé kontekstu ida ne’e sempre buka atu komprende kona-ba bem estar. Ita hotu hatene katak, objetivu atu alkansa, realiza bem-estar Povu. Ita sira ne’e halo parte husi  povu, komponente ida ne’ebé tama kategoria nu’udar ema intelektual ka komunidade kampus ho espetativas, aban bainrua sai ajentes transformasaun sosial, oinsá ikus mai bele hatudu papel iha prosesu mudansa sosial akompañamentu lori  povu hamutuk ba besik situasaun ida tuir ema hotu nia mehi, esplika Prezidente KFP ba estudante sira iha palestra DIT nian.

Relasiona ho bem-estar sosial, wainhira haree teorikamente nia perkursu ba bem estar ne’e nu’udar sinteze ida ba polítika prátika libralizmu, nune’e mós sosializmu no kapitalizmu.

“Liberalizmu ne’e foun ba ema tomak, sa tan liga ho ekonomia nia aplika prinsipiu ida husi paíz primeiru mundu sira ba pensamentu fizolofiku, hanesan teze, anti teze, sintezize. Teze katak, pensamentu inisial oinsá buka solusaun ba problema sosial ida ba umanidade hasoru, anti teze no sintezize mak ita sira ne’e, ne’ebé mak abranje ba umanidade tomak iha mundu, hodi hatan ba situasaun problemátika sosial umanu ninian. Ita hare ba kotuk uluk iha Monarkia absoluta, liurai sira mak konsidera an nu’udar mak nain ba buat hot-hotu, ema sira atu sai kiak ka aat depende ba liurai sira nia hakarak. Depois mosu liberalizmu ne’e asegura liberdade individu, rekoñesimentu ba direitus umanus, igualdade, inklusividade, direitus koalitus, direitus sosiais, direitus sivis no direitus kulturais hot-hotu maibé, liberalizmu iha âmbitu ekonomia, aplika prinsipiu ida leicester, instrumentu ida katak, se mak forsa nia mak sei manan kompetisaun Mundu Ekonomia ninian”.

esplika Faustino Cardoso Gomes.

Nune’e haklean liu tan, kompara ho tempu ne’ebá liberalizmu la konsegue responde situasaun sosiais ne’ebé komunidade iha paíz sira hasoru, kestaun kona-ba ema, dignidade umanu, uma, bee moos, asesu ba eletrisidade, saúde ne’ebé mak liberalizmu tau konsiderasaun aas liu kestaun ba osan,  iha ka laiha.

Sosializmu, Estadu mak domina hotu no regula, hahú husi moris Estadu mak domina, buat rua ne’e la konsege hatan, oinsá mak bele mosu kombinasaun ida ke di’ak, hodi hatan ba problema sosial, mosu paradigma foun, pensamentu foun ne’ebé hanaran iha Estadu bem-estar sosial. Hahú mosu iha paíz sira husi Osidental no parte balun husi Europa Oriental ninian li-liu iha Alemaun ne’ebá.

Por tantu, pensamentu Estadu bem-Estar sosial ne’e buka atu fó jestaun alternativu ba situasaun sosial ne’ebé mak komunidade hasoru, hanesan desigualdade, klase sosiais ne’ebé hamosu husi liberalizmu, iha diferensa boot ba ema kiak. Ba ema kiak ba bei-beik, la iha asesu ba kondisoens sira ne’ebé dignu ba sira, no ba ema riku, riku ba bei-beik.

Liga ho kontekstu bem estar sosial Timor-Leste ninian, hanesan, diskusaun ho natureza sientífiku, iha fatin bara-barak dala ruma mosu perguntas hanesan Estadu Liberal ka Sosialista ka  Sosial Demokrata eh Estadu bem-Estar sosial, ne’e depende ba perspetivu no aspeitu saida mak atu tau atensaun ba.

Tuir observasaun no akompañamentu Prezidente KFP nian haree ba situasaun polítika ne’ebé Governu hamosu, hatan ba problemas sosiais povu nian, no pontu importante mak presiza atu destaka kompromisu ba iha ekonomia, sosisias atu kontinua mantein, haree husi perspetiva polítika sosiais hanesan seguransa sosial ba funsionarius públikus, trabalhadores, idozus sira, ida ne’e karakteriza ida husi Estadu bem-Estar sosial.