Prezidente KFP: Rekrutamentu Iha Instituisaun Estadu Sira Ne’e Fila Hikas Ba Nesesidade Instituisaun Sira

Rekrutamentu iha Instituisaun no ministériu sira ne’ebé mak realiza ne’e, KFP hanesan instituisaun ida ninia papel mak apoia no suporta rekrutamentu sira ne’ebé mak iha, no mekanizmu seluk mak KFP destaka funsionáriu KFP rasik hodi apoia iha instituisaun sira ne’ebé mak nesesita hodi halo servisu, ne’ebé mak Komisaun hala’o daudaun ba iha INDICCA no AIFAESA, ho ne’e mekanizmu ida ne’e mak Komisaun sei kontinua komunika ho ministeriu no instituisaun sira hodi haree ba kestaun ne’e enkuantu ba prosesu rekrutamentu ajente sira.

Alende ne’e liga ho rekrutamentu ba ajente kabe ba instituisaun ida-idak atu haree ba sira orsamentu, nesesidade instituisaun hodi halo rekrutamentu.

Tuir lei estatutu funsaun públika iha modalidade rua, ida mak funsionariu permanente no no ida mak ajente administrasaun públika. Ba permanente rekrutadu hodi halo servisu permanente ne’ebé mak responsabilidade husi komisaun maibé, ba ajente rekruta husi instituisaun ida-idak tuir nesesidade servisu instituisaun nian no to’o tempu termina kontratu sempre iha avaliasaun dezempeu, wainhira iha dezempeñu di’ak sei kontinua ou wainhira instituisaun nesesita sei mantein kontratu, se la nesesita mak sei termina kontratu ho ajente sira, esplika Prezidente KFP ba jornalista sira iha Farol, iha tersa-feira, (13/02/20924).

Prezidente KFP mós esplika klaru katak, KFP kuandu halo rekrutamentu ba de’it funsionáriu permanente ne’ebé mak to’o agora seidauk  halo, maibé ba ajente administrasaun públika, kazuais ka kontratu termu sertu kabe ba kompeténsia ministériu no instituisaun ida-idak ninian atu bele halo sira nia prosesu seleksaun. KFP hein de’it ba instituisaun sira ne’ebé mak iha nesesidade bele tur hamutuk atu diskute, pedidu sira ne’ebé mak tama ami sempre responde imediata mak hanesan dalan ida KFP halo mak, instituisaun ida ka rua pedidu ba KFP hodi destaka funsionáriu hodi apoia servisu.

Nia mós dehan, kontratu la’ós permanente ou tuir saida mak determina iha kontratu, maibé fila hikas baze ba instituisaun ida-idak ninia nesesidade servisu, dala ruma iha planu mapa pessoal define maibé dala ruma iha prosesu evolusaun instituisaun dala ruma atu redúz entaun nesesidade sira afeta ba redusaun instituisaun, ne’e mak akontese, katak, kontratu la signifika atu kaer metin ema ida to’o fim kontratu, maibé haree mós ba nesesidade instituisaun ninian.

Komisaun mós akompaña krítika sira husi ajente ba sira, maibé ne’e polítika Governu nian entaun ne’e konsekuensia tomak ne’e mak ministériu hasoru. Wainhira ajente sira ho tipu kontratasaun hodi afeta ba ema-idak, tanba ne’e mak KFP hanoin ona katak, di’ak liu hahú define ona rasio totál funsionárius públikus kompara ho totál populasaun 1.3 ne’ebé mak mai ona ho polítika rekruta permanente. Karik lei reforma mak aprovadu, entaun ita hahú ona ho planu ida ho funsionáriu kazuais, depois mai ho kontratu ajente, depois ajente nia bele muda ona ba permanente, atu nune’e labele fó konsekuensia ba sira nia kontratu.

Em vez ita diskute kona-ba ajente, di’ak liu ita planu no haree ba iha prosesu siklu funsionárius sira nian hahú husi sira rekruta ba to’o reforma, hodi ita bele haree no hadia ona estatutu ajente sira nia kondisaun ne’ebé mak presta ona sira nia servisu ba tinan naruk nia laran, dehan Prezidente KFP, Agostinho Letêncio de Deus ba jornalista sira.