Ingressu Espesial Ba Professores 820 Iha Díli Asina Ona Termu Aseitasaun Husi KFP-ME

Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Agostinho Letencio de Deus hodi komisaun nia naran agradese no rekoñese servisu lubuk ida ne’ebé maka Prezidente sesante mandatu datoluk nian ne’ebé lidera husi Faustino Cardoso Gomes hamutuk ho Komisario José Telo ne’ebé momentu ne’ebá hanesan asesor ba Ministeriu Edukasaun hamutuk ho ekipa tékniku nia rezultadu maka profesores hamutuk rihun haat resin iha territóriu Timor laran simu ingresu espesial bazeia ba dekretu lei no 31/2023. 

Durante diskursu iha serimóna termu aseitasaun no posse ba profesores nain atus walu resin iha Munisípiu Díli iha salaun Mauhoka Surikmas Dili Agostinho Letencio de Deus hateten, serimonia termu aseitasaunn no posse ba profesores ingresu espesial nu’udar konkretizasaun ba servisu hamutuk entre Ministeriu Edukasaun no Komisaun Funsaun Públika konstitui istoria ida iha jestaun kareira dosente no iha Aprovizionamentu funsaun públika nian iha ambitu edukasaun ne’ebé aliña ho programa IX Governu konstitusional nian.

Tuir Agostinho Letencio de Deus hafoin tinan barak iha situasaun inserteza nia laran maibé servisu ho vontade profesores kontratdu hamutuk 4 mil ital maibé iha Munisípiu Díli iha 820 profesóres hetan oportunidade ingresa iha kareira nu’udar dosente tuir rekezitu legal kualifikasaun akademika no rekezitu sira seluk tuir estatutu kareira dosente nian. Iha periodu tinan rua oin dosentes hirak ne’e sei simu formasaun kontinua no sei hetan avaliasaun hodi ingresa definitivamente ba kareira dosentes hodi utiliza sistema eletroniku hodi fó posse ba profsores foun sira iha Grau C esklaun ida, ho ida ne’e KFP avansa ho implementasaun ba Governasaun elektronika. Laiha tan nesesidade ba impresaun ba miliares dokumentus kona-ba termu posse no asinatura ba ema ida-idak nian.

Bazeia ba sistema ne’ebé KFP dezenvolve dosentes sira asina digizitalmente termu de posse husi sira nia telemovel no mós liu husi komputador iha eskola ida-idak no mós iha diresaun munisipal edukasaun nian. 
Sistema sei jere forma automatika termu posse ho atentisidade bele haree husi konsulta online baze ba dadus Funsaun Públika nian. 

Nune’e KFP sei kontinua mellora sistema sira atu nune’e membru Governu kada instituisaun bele kontrola funsionariu sira liu husi sistema dijitalizasaun. Sistema ne’e utiliza ona hodi emite deklarasaun sira ba remunerasaun no deklarasaun kona-ba livre husi prosesu disiplinar ne’ebé utiliza ona husi miliares husi funsionarius hirak ne’e, no KFP servisu hodi haluan liu tan automatizasaun ba area sira seluk iha jestaun rekursus Umanus hanesan avaliasaun dezempeñu no kontratu traballu sira atu bele asegura koresaun, seliredade no konfibilidade iha rejistu ba dadus profesores no funsionariu públiku ida-idak bele asesu ONLINE kona-ba dadus ne’ebé rejista iha sistema baze dadus funsaun públika liu husi asesu sistena SIGAPNET hodi bele verifika, koresaun no solisita atu halo ajustamentu ruma ba nia dadus. Tuir dadus ha funsionariu públiku mais rihun 19 hetan ona asesu dadus ONLINE no sei hela de’it rihun 20 resin husi funsionariu 39 mil ne’ebé iha.

Prezidente KFP reforsa, baze ba dadus ida ne’ebé konfiavel tebes enkuantu ba koresaun iha baze ba dadus Funsaun Públika nian depende ba verifikasaun dadus funsionariu ne’ebé halo husi diresaun rekursu umanus kada Ministeriu no husu servisu ativamente insera dadus funsionariu sira iha ministeriu ida-idak atu nune’e labele akontese iha funsionariu ne’ebé la ativu ona ou mate maibé kontinua simu salariu kada fulan. Ekipa konjunta KFP no Ministeriu Edukasaun sei kontinua halo analiza ba dadus profesores sira seidauk priense rekezitus ba ingresu espesial iha kareia dosente nian nune’e implemnta kondisaun sira maka define iha lei no asegura registu ne’ebé adekuadu no promove aplikasaun ba rejime remuneratoriu foun miliares ba diretores eskola, adjuntu diretores, xefe gabinete tekniku, no koordenador eskola filial sira. KFP ho esperensia servisu hamutuk ho Ministeriu Edukasaun sei kontinua fó apoiu ba Ministeriu Saúde no rekursu tekniku informatiku no apoiu espesializadus sira hodi asegura progresaun eskalaun sira nian. Apoiu ba prosesu registu kolokasaun dosente sira kuadru pesoal kada estabelesimentu edukasun ensinu, atu aumenta bolsa ba kandidatu sira iha konkursu ba rekrutamentu no prosesamentu rapidu no efetivu ba pedidu apozentamentu ba professor hirak ne’ebé atinji idade relevante, no hirak ne’ebé adopta baze no organiza kareira dosente atu sira la dependente ba kontratu vizaun ida oinsá atu iha kareira dosente bele organiza kria kondisaun atu professor sira bele halo didiak funsaun ba edukasaun jerasaun futuru nian, dehan Prezidete KFP.

Molok remata hodi komisaun funsaun publiku nia naran agradese ba entidade hotu liu-liu ba ministeriu edukasaun ne’ebé mak servisu hamutuk di’ak teb-tebes hodi implementa programa dijitalizasaun. Atu konstroi futuru ne’ebé ho kualidade, depende ba Timor nia kontrusaun iha kualidade no husu ba profesores sira simu dezafiu ne’e, atu bele dezenvolve rekursu umanus ne’ebé ho kualidade, dehan nia iha (30/11/2023) iha salaun OKA.

Partisipa iha serimóna ne’e Vise Primeiru Ministru no Ministru koordenador asuntu Sosial Mariano Asanami Sabino, Ministra Edukasaun, sekretáriu Estadu Ensinu sekundariu, reverendu Amu, Prezidente INFORDEPE, komuniade no juventude balun.