Sensibilizasaun No Persepsaun   Ema Hotu Nian Atu La Hamosu  Diskriminasaun No La Husik Ema Ida Ba Kotuk

Komisaria Komisaun Funsaun Públika, Maria de Jesus Sarmento hato’o rezumu rezultadu workshop loron rua hahú kinta feira no remata iha exta feira (1-2/12/2022) iha eskola Sekundáriu Jeral Suai  katak,  Inkluzaun sosiál, hanesan mós asuntu igualdade jéneru, ne’ebé sai asuntu transversal no nu’udar sentru ida atu alkansa dezenvolvimentu sustentável no metas estratéjia dezenvolvimentu nasionál. Atu asegura igualdade jéneru, liu-liu partisipasaun ativa feto no Ema ho Defisiensis sira nian, atu labele husik ema ida ba kotuk. Tanba ne’e, Komisaun Funsaun Públika hatu’ur ona asuntu Igualdade Jéneru no Inkluzaun Sosiál nu’udar prioridade polítika Estratégia 13. “Incentivar a igualdade de acesso ao emprego e a igualdade de género, para aumentar a representação das mulheres e outros grupos minoritários na Administração Pública”.

Komisaun Funsaun Públika  iha mandatu ba datoluk ona, defini prioridades lubun ida ba âmbitu Igualdade no Inkluzaun sosiál maka halo ona “Semináriu Nasionál sobre a Mulher na Função Pública; Manual da CFP “Não ao Assédio Sexual”, Processos Disciplinares – Casos de violação sexual às mulheres,  Workhsop – Definisaun ema ho Defisiênsia iha Funsaun Públika no Mapeamentu ba política desagregasaun dadus ba jéneru, estabelese akordu sira ho UN Women, ILO ho ninia implementasaun  inklui workshop ida ne’e.

Komisaria Maria de Jesus Sarmento hateten, objetivu workshop ne’e atu hasa’e partisipante sira nia sensibilizasaun kona-ba asuntu igualdade oportunidade ba feto no mane no inkluzaun sosiál. Alerta ka bolu partisipante sira nia atensaun konaba importánsia partisipasaun ema hotu-hotu nian inklui feto no mane, Ema ho Difisiensia  iha era dezenvolvimentu ida nian. Liu-liu iha servisus oinsá atu haklean partisipante sira nia kuñesimentu no sensibilizasaun kona-ba importánsia hasa’e partisipasaun feto iha kareira no lideransa iha funsaun públika. Hasa’e partisipante sira nian sensibilizasaun hodi fo’o importánsia ba planu formasaun no kapasitasaun kontínua (igualdade oportunidade) ba feto no mane iha servisu fatin no hadiak prosedimentu, lei sira mak vigora hela; nomos kona-ba importánsia realiza atividade sira hanesan Seminariu, workshops ba partilla informasaun, experiénsia sira hosi matenek eh ema badaen iha área sira jenériku no espesífiku (Administrasaun Públika nian) ba funsionáriu hosi nível kiik to’o nivel a’as, iha nivel Nasionál no Munisípiu, hasa’e partisipante sira nia sensibilizasaun no persepsaun kona-ba reforsu kolaborasaun ema hotu nian nu’udar servisu ekipa no lae ba diskriminasaun no lahusik ema ida ba kotuk.

Tamba ne’e ihaAdministrasaun Públika lideransa no kargu diresaun xefia sira tenke sai inovativu, inisiador, kreativu ho kapasidade lideransa, komunikasaun no koordenasaun  komunga hamutuk hodi halo Administrasaun Públika ida ne’ebé partisipativu no inklusivu tuir ita nia esperiénsia. Enkoraja feto sira hodi asumi kargu, prevene asédiu seksual iha funsaun pùblika, Kria kondisaun asesibilidade  evita pratika deskrimonatóriu sira ligadu ho inkluzaun sosiál (defisiensia) iha funsaun pùblika.

Fatór esensial hosi inkluzaun relasiona ho igualdade, haree  ba klase sosial, kondisaun fízika, kor no idade, identidade jéneru no orientasaun seksual, konsiensilizasaun populasional kona-ba inkluzaun no respeitu ba igualdade iha nível hot-hotu no mós presiza integra belun sira ho defisiénsia iha atividade sira hotu, obrigasaun Estadu nian  hodi identifika no prevene barreira ne’ebé satan Ema ho Defisiensia nia partisipasun iha kontextu funsaun públika, persija traduz no tau iha prátika instrumentu internasional sira kona-ba promosaun jéneru no direitu Ema ho Defisiensia  ne’ebé Estadu ratifika ona.

Komisária KFP, Maria de Jesus Sarmento hateten, dezafius ne’ebé hasoru kompromisu hosi Estadu kona-ba partisipasun ba feto kontinua a’as  maibé, kestaun iha implementasaun iha nivel Instituisonal seidauk iha meius apropriadu, mudansa polítika no politizasaun politika iha funsaun pùblika  fó  mos impátu  ba inklusaun sosiál ikus mai laiha sustentabilidade, bareira iha lejislasaun, lideransa, kultura no konsiensializasaun. Fasilidade no infra-estrutura seidauk iha asesibilidade ne’ebé adekuadu ba Ema ho Defisiensia, Kultura, sensibilizasaun sei manus, historia pasadu, menus formasaun ba feto no EhD, orsamentu ne’ebé la-adekuadu, ladun iha balansu servisu. Tanba ne’e presiza iha Planu Asaun hodi halo sosializasaun no sensibilizasaun ba komunidade sira ho partisipasaun insluzivu, kapasitasaun ba feto no Ema ho Defisiensia sira, advokasia ba sosiedade liga ba kultural (patriarkal sei domina husi mane), programa saúde familia (planeamentu familiar) no Instituisaun Governu (SEJD) persija mós aloka fundus regular ba apoiu organizasaun Ema ho Defisiensia.

Alende ne’e rekomenda mós ba Instituisaun Estadu sira hodi propoin feto no Ema ho Defisiensia  sira nu’udar substitutu ba pessoal ne’ebé rezignadu ka ezoneradu, Estrutura organika (MSSI – Diresaun Nasional Promosaun ba Direitu Ema ho Defisiensia) ho natureza inklusivu, referensia ba instituisaun Estadu sira seluk, meius asesibilidade  ba kondisaun trabalhu no fasilidade infraestrutural ne’ebé sensivel ba Ema ho Defisiensia, Persiza apoiu husi Inan-Aman sira no mós Instituisaun Estadu sira hanesan SEII, MEJD, Igreja.

Hare’e liu ba konsiderasaun no tratamentu inkluzaun sosiál no igualdade jéneru  maka kompromisu iha inkluzaun sosiál no inkluzaun ba jenéru, equidade sai hanesan prinsípu fundamental, abordajen empoderamentu, normativas no linguazen apropriadu no sensivel ba tipu defisiensia, kapasidade no sensibilidade iha atuasaun no desizaun,  dirijente sira bele ona implementa boas prátikas kona-ba promosaun partisipasaun feto no mane, EhD iha Instituisaun Estadu, no sensivel ho asuntu Igualdade Jéneru no Inkluzaun iha Funsaun Públika, Iha ona armonizasaun legál hodi asegura konsistensia iha regra no koerensia ba desizaun sira no vontade polítika husi Governantes sira.