Sabadu foin lalais ne’e UNPAZ hala’o palestra publiku ida ho tópiku tolu, polítika Amérika nia prezidente foun hapara assistensia finanseira ba paizes sub dezenvolvidus, jestaun atendimentu admministrasaun funsionáriu públiku iha Governu Timor Leste no saúde públika.
Antes oradores sira atu halo aprezentasaun, Vise Reitor Programa Mestradu no Doutoramentu Dr.Martinus Nahak iha nia diskursu abertura palestra publika ne’e fo benvindu no agradese ba oradores nain tolu ne’ebé disponivel responde sira nia konvite hodi marka prezensa iha palestra publika.
Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Agostinho Letêcio de Deus nu’udar orador daruak, lori tópiku Gestaun Atendimentu Administrasaun Públiku liu husi nia intervensaun hato’o ba estudantes Mestradus foun UNPAZ nain 86 hateten, kona-ba atendimentu tenke reflete ba komponentes importante tolu, ida rekursus umanus, rua SOP (Standar Operational Procedur) no polítikas. Komponentes tolu ne’e mak lori funsionarius ba halo atendimentu di’ak ba públiku, maibé ita foin remata Mestradu ba servisu iha munisipiu ida bele ita servisu ho di’ak maibé, SOP iha ka lae? iha nasaun dezenvolvidus lubuk ida iha sira servisu tuir SOP tau kedas oras hanesan ne’e ami nia servisu la hotu. Iha oras hanesan ne’e imi hato’o keixa no ida seluk mak depende ba polítika nain sira, karik o kaer kargu ida sira telefone ba o dehan aban o ajuda lai kolega ne’e problema ona tamba nia iha kotuk liu, maibé aban bolu nia mak mai oin lalais, situasaun hanesan ne’e sempre mosu nasaun foin Ukun an iha prosesu konstrusaun. Ezemplu mak Indonezia sira hahú iha tinan barak nia laran foin hadia ho didiak, entaun komponente tolu ne’e teoritikamente eziste maibé, iha prátika buat ne’ebé mak la fasil mós. Entaun ezije ba ita hotu li-liu ba sira ne’ebé iha parte Administrasaun Públika diskute beibeik oinsá atu hadia naksalak hirak ne’e.

Prezidente KFP ne’e mós haktuir peritu Singapura ida dehan “Timor labele mehi atu lori Singapora ba tau iha Timor”, ne’e loos duni tamba, ita ko’alia kona-ba Administrasaun Públika ne’e kona mós ba karakteristika hanesan kultura, fasilidades ba atendimentu, bele ita nia ema ba estuda Administrasaun Públika iha nasaun selu-seluk ne’e referensia, la’ós atu lori mai implementa tomak iha Timor Leste, maibé ba aprende Administrasaun Públika Rai seluk nia hetan referensia atu fila mai dezenvolve Timor nia Administrasaun Públika.
Embaixador Timor Leste ba Estadus Unidus da Amerika Dr.José Luis Guterres liu husi nia intervensaun apresia ba kontribuisaun UNPAZ nia ba dezenvolvimentu Rai Timor no aprezenta situasaun polítika Internasional liliu iha nasaun América.
José Luis hateten, definisoens bazikas ba diplomasia Timor nia hala’o kleur ona hahú povu Timor Leste luta ba ukun rasik an to’o Indonezia invade ita nia rain antes tama kapital Dili, Komite Sentral Fretilin haruka nia delegasaun diplomata ba Rai liur iha dia 4 dezembru 1975, Lisboa iha ona Delegasaun Fretilin Timor Leste para potensia Administrate iha Lisboa. Reprezentante mak Abilio Araújo no José Luis Guterres hanesan deputi, estabelese fundamentus ne’ebé ohin loron bele guia nafatin ba harii Falintil. Timor la toma partidu ba iha konflitus Internasionais ideologikas, iha tempu ne’e guerra fria, konflitu ideologiku entre osidente País Sosialistas China, Uniaun Sovietika ho país seluk hanoin la hanesan no konseitaun iha mundu mós la hanesan Timor mantein ho nia polítika katak, delegasaun ne’ebé fahe ida atu ba China, ba Uniaun Sovietika no ba Afrika maibé, Uniaun Sovietika la responde mak Mari ho José ba Mozambique, Samoro Marsel simu di’ak, Timor estabelese baze diplomasia externa nia.
Embaixador ba EUA ne’e haktuir, desde inisiu Timor buka apoiu Estadus Unidus nia mak delegasaun ida ba konsellu seguransa, ONU lideradu husi José Ramos Horta iha Nova Yorke ida seluk ba China lideradu husi Abilio Araújo, José Luis dehan katak, sita buat sira ne’e atu fo jerasaun foun lembra kona-ba mudansas.
José Luis konta tuir lalaok polítika Amerika nia dehan, loron ida iha Estadus Unidus José Luis ba kovensaun partidu Republikanu espesialmente ba organizasaun heritage foundation mais de 200 organizasoens konservador Estadus Unidus sira mak produz programa ida ba Prezidente Donald Trump, iha 1000 pajinas.
José Luis ba hasoru Diretor ida ko’alia ho nia aprezentaan dehan, ha’u mai husi Timor Leste atu traduz ba Inglesh East Timor, Diretor ne’e dehan ha’u hatene imi ne’e Paíz katoliku, opsoens ne’ebé ita iha hanesan povu iha mós impaktu ba Rai liur, ohin loron tamba saida mak Trump nia mensajen “make America great again” ne’e iha simpatia ba povu Amerikanu tamba, la gosta dezempregu, inflasaun halo presu a’as no situasaun rungu-ranga. Amerika sei boikota asistensia ba nasaun sub dezenvolve, durante 90 dias apoiu atraves USAID ba programas hot-hotu iha mundu, sira halo avaliasaun ba apoiu ne’ebé sira fó tuir sira nia planu programa ka lae?
Orador ba datolu Dosente UNPAZ Belarmino da Costa lori tópiku polítika saúde Timor Leste
iha nia aprezentasaun nia hateten, politika Saúde nian iha Timor, ita nu’udar Timoroan tenke hatene katak, bele aplika iha Timor ka lae? Tamba dalan barak assesores halo polítika kikoan ida ita dehan mak ne’e ona, maibé Timor nia vontade bo’ot hanesan kuda nia maibé nia halo polítika kiik hanesan manu ninian.
Dosente ne’e haklen tuir rasio rai nia luan ho ema ne’ebé iha, fatin sei luan loos maibé ita mai hotu iha Dili laran no la priense kondisaun saúde públika situasaun hirak ne’e ita haree didiak iha Timor ne’e iha sentru saúde urbanu bo’ot rua hanesan, Baucau no Maliana populasaun 30% kuaze okupa iha sentru bo’ot rua ne’e 70% distribui iha Timor laran tomak, maibé iha aldeias ne’ebe iha extremamente remotas seidauk iha asesu ba saúde tamba, infrastrutura seidauk fasilita ba sira, estimasaun kresimentu tinan ida 3,12%. Rezultadu hatudu katak fertilizasaun rate sei a’as nafatin tamba, familia ida nia membru nain liman ka neen.

Tuir dadus Ministériu Saúde, analiza no define nia polítika bazeia ba konstituisaun RDTL ne’e sistema saúde funsiona tuir lei numeru 10/2004, Ema sira ne’ebé ho kor oi-oin ne’e tenke servisu integradu, tuir ekipa tau a’as valor étika professional saúde nia hases an husi interese privadu no grupu no halo atendimentu di’ak ba povu.
Partisipantes palestra públika ne’e ho total 86 kompostu husi mane 62 no feto 24 fahe ba departamentu haat, departamentu siensia direitu nain 29, administrasaun públika nain 19, relasaun internasional 14 no saúde públika 24.